Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)
| ||||||||||||||||
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI KONSTITUTSIOON
I peatükk.[muuda]
ÜHISKONDLIK KORRALDUS.
§ 1. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik on tööliste ja talupoegade sotsialistlik riik.
§ 2. ENSV poliitiliseks aluseks on töötava rahva saadikute Nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel.
§ 3. Kõik võim ENSV-s kuulub linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu.
§ 4. ENSV majanduslikuks aluseks on sotsialistlik majandussüsteem ja tootmisvahendite sotsialistlik omandus, mis on kindlustatud kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimise, suurtööstusettevõtete tootmisvahendite eraomanduse kaotamise ja nende ettevõtete, pankade, transpordi ja sidevahendite natsionaliseerimise tagajärjel sihiga täielikult kaotada inimese ekspluateerimine inimese poolt ja üles ehitada sotsialistlik ühiskond.
§ 5. Sotsialistlik omandus ENSV-s esineb kas riikliku omanduse (kogu rahva vara) või kooperatiivse omanduse kujul.
§ 6. Maa ning maapõuevarad, veed, metsad, suured tehased ja vabrikud, murrud, kaevandused, raudtee-, vee- ja õhutransport, pangad, sidevahendid, riigi poolt organiseeritud põllumajanduslikud suurettevõtted (sovhoosid, masina- ja traktorijaamad jms.), samuti ka kommunaalettevõtted kui ka suured majad linnades ja tööstuskeskustes on riigi omandus, see on kogu rahva vara.
§ 7. Kooperatiivsete organisatsioonide ühiskondlikud ettevõtted ühes nende elusa ja elutu inventariga, kooperatiivsete organisatsioonide poolt toodetavad saadused, samuti ka nende ühiskondlikud ehitused moodustavad kooperatiivsete organisatsioonide ühiskondliku, sotsialistliku omanduse.
§ 8. Sotsialistliku majandussüsteemi kõrval on ENSV seadusega määratud piires lubatud üksik-talupoegade ja käsitööliste eramajapidamised ning väikesed tööstuslikud ja kaubanduslikud eraettevõtted.
§ 9. Seadusega määratud piires talumajapidamiste all olev maa kinnistatakse neile tasuta ja põliseks pidamiseks.
§ 10. Seadus kaitseb kodanike isikliku omanduse õigust nende töötuludele ja säästudele, elamule ning kodusele abimajapidamisele, majapidamise inventarile ja koduseile tarbeesemeile, isikliku tarvituse ja mõnususe esemeile, samuti kodanike isikliku omanduse pärimisõigust.
§ 11. ENSV majanduslikku elu määrab ja suunab riiklik rahvamajanduse plaan ühiskondliku rikkuse suurendamise, töötava rahva ainelise ja kultuurilise taseme järjekindla tõusu, NSVL sõltumatuse kindlustamise ja ta kaitsevõime tugevdamise huvides.
§ 12. ENSV-s on töö iga töövõimelise kodaniku kohus ja au - põhimõttel: ,,kes ei tee tööd, see ei pea ka sööma." ENSV-s teostatakse sotsialismi põhimõtet: ,,igaühelt ta võimete järgi, igaühele ta töö järgi".
II peatükk.[muuda]
RIIKLIK KORRALDUS.
§ 13. Vastastikuse abistamise teostamiseks majanduslikul ja poliitilisel, samuti ka riigikaitse alal, Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik liitus vabatahtlikult üheõiguslike Nõukogude Sotsialistlike Vabariikidega: Vene NFSV, Ukraina NSV, Valge-Vene NSV, Azerbeidžani NSV, Gruusia NSV, Armeenia NSV, Turkmeeni NSV, Uzbeki NSV, Tad-žiki NSV, Kazahhi NSV, Kirgiisi NSV, Karjala-Soome NSV, Moldaavia NSV, Leedu NSV, Läti NSV — liitriigiks nimetusega Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Sellest sihist lähtudes ENSV tagab NSVL-le tema kõrgemate võimuorganite ja riigivalitsemise organite õigused, mis on määratletud NSVL Põhiseaduse § 14.
Väljaspool NSVL Põhiseaduse § 14 eeskirju ENSV teostab riigivõimu iseseisvalt, säilitades täielikult oma suveräänsed õigused.
§ 14. ENSV koosseisu kuuluvad maakonnad: Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Petserimaa, Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Virumaa, Võrumaa ja linnad: Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu, mis ei kuulu maakondadesse.
§ 15. ENSV-1 on Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust vaba väljaastumise õigus.
§ 16. ENSV territooriumi ei või muuta ilma ENSV nõusolekuta.
§ 17. NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil.
§ 18. Iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel.
§ 19. ENSV võimkonda tema kõrgemate võimuorganite ja riigivalitsemise organite kaudu kuuluvad:
a) ENSV Põhiseaduse kehtimapanek ja selle täitmise järelevalve;
b) ENSV maakondade administratiiv-territoriaalse jaotuse, samuti maakondade ja valdade piiride määramine;
c) ENSV seaduseandlus;
d) riigikorra ja kodanike õiguste kaitse;
e) ENSV rahvamajanduse plaani kinnitamine;
f) ENSV riigieelarve kinnitamine;
g) riiklike ja kohalike maksude ja muude tulude kindlaksmääramine kooskõlas NSVL seaduseandlusega, samuti kohalike eelarvete täitmise juhtimine;
h) kindlustus- ja hoiuasjanduse juhtimine;
i) vabariiklikku alluvusse kuuluvate pankade, tööstuslike, põllumajanduslike ja kaubanduslike ettevõtete ning organisatsioonide valitsemine, samuti kohaliku tööstuse juhtimine;
j) liidu alluvusse kuuluvate ettevõtete valitsemise ning seisukorra kontroll ja järelevalve;
k) maa käsutamise, samuti maapõuevarade, metsade ja vete käsutamise korra määramine;
1) linnade ja muude asustatud kohtade elamu-ja kommunaalmajanduse, elamuehituse ning heaolu juhtimine;
m) teedeehitamine, kohaliku sideasjanduse ja transpordi juhtimine;
n) töö-seaduseandlus;
o) tervishoiu juhtimine;
p) sotsiaalkindlustuse juhtimine;
r) alg-, kesk- ja kõrgema hariduse juhtimine;
s) ENSV kultuur-hariduslike ja teaduslike organisatsioonide ning asutuste juhtimine ja üldvabariikliku tähtsusega kultuur-hariduslike ja teaduslike organisatsioonide ja asutuste valitsemine;
t) kehakultuuri ja spordi juhtimine ja korraldamine;
u) ENSV kohtuorganite korraldamine;
v) ENSV kodakondsuse-õiguste andmine;
õ) ENSV kohtute poolt süüdimõistetud kodanike amnesteerimine ja neile armuandmine.
III peatükk.[muuda]
ENSV KÕRGEIMAD RIIGIVÕIMU-ORGANID.
§ 20. ENSV kõrgeimaks riigivõimu-organiks on ENSV Ülemnõukogu.
§ 21. ENSV Ülemnõukogu valitakse ENSV kodanike poolt valimisringkondade järgi neljaks aastaks järgmiselt: üks saadik iga 10.000 elaniku kohta.
§ 22. ENSV Ülemnõukogu teostab kõiki õigusi, mis ENSV Põhiseaduse § 13 ja 19 järgi on antud ENSV-le, kuivõrd need Põhiseaduse alusel ei kuulu ENSV Ülemnõukogule aruandvate ENSV organite: ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi, ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja ENSV Rahvakomissariaatide võimkonda.
§ 23. ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ.
§ 24. Seadus loetakse kinnitatuks, kui ta on ENSV Ülemnõukogus vastu võetud lihthäälteenamusega.
§ 25. ENSV Ülemnõukogus vastuvõetud seadused avaldatakse eesti ja vene keeles ENSV ülemnõukogu Presiidiumi Esimehe ja sekretäri allkirjadega.
§ 26. ENSV Ülemnõukogu valib ENSV Ülemnõukogu Juhataja ja tema kaks asetäitjat.
§ 27. ENSV Ülemnõukogu Juhataja juhatab ENSV Ülemnõukogu istungeid ja juhib tema sisekorda.
§ 28. ENSV Ülemnõukogu istungjärgud kutsutakse kokku ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt kaks korda aastas. Erakorralised istungjärgud kutsutakse kokku ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt tema äranägemisel või ühe kolmandiku Ülemnõukogu liikmete nõudmisel.
§ 29. ENSV Ülemnõukogu valib ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi järgmises koosseisus: ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi Esimees, tema kaks asetäitjat, Presiidiumi sekretär ja viis Presiidiumi liiget.
§ 30. ENSV Ülemnõukogu Presiidium annab aru kogu oma tegevusest ENSV Ülemnõukogule.
§ 31. ENSV Ülemnõukogu Presiidium:
a) kutsub kokku ENSV Ülemnõukogu istungjärgud;
b) tõlgitseb ENSV seadusi, annab seadlusi;
c) toimetab rahvahääletust;
d) tühistab ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusi ja korraldusi, samuti maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude otsuseid ja korraldusi, — kui need ei vasta seadusele ;
e) ENSV Ülemnõukogu istungjärkude vaheajal vabastab ametist ja nimetab ametisse ENSV üksikuid Rahvakomissare ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe ettepanekul, esitades hiljem need otsused kinnitamiseks ENSV Ülemnõukogule;
f) annab ENSV aunimetusi;
g) teostab armuandmist kodanikele, kes on süüdi mõistetud ENSV kohtute poolt.
§ 32. ENSV Ülemnõukogu valib mandaatkomisjoni, kes vaatab läbi ENSV Ülemnõukogu saadikute volitused. Mandaatkomisjoni ettepanekul ENSV Ülemnõukogu otsustab, kas volitusi tunnustada või tühistada üksikute saadikute valimised.
§ 33. ENSV Ülemnõukogu määrab, kui ta seda vajalikuks peab, uurimis- ja revisjonikomisjone igasuguste küsimuste kohta. Kõik asutused ja ametiisikud on kohustatud nende komisjonide nõudmisi täitma ja neile vajalikud materjalid ja dokumendid esitama.
§ 34. Istungjärgu kestel ei või ENSV Ülemnõukogu liiget ilma ENSV Ülemnõukogu nõusolekuta võtta kohtulikule vastutusele ega vahistada, ENSV Ülemnõukogu istungjärkude vaheajal aga — mitte ilma ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi nõusolekuta.
§ 35. ENSV Ülemnõukogu volituste lõppemisel määrab ENSV Ülemnõukogu Presiidium uued valimised, mis peavad toimuma hiljemalt kahe kuu jooksul arvates ENSV Ülemnõukogu volituste lõppemisest.
§ 36. ENSV Ülemnõukogu volituste lõppemisel säilitab ENSV Ülemnõukogu Presiidium oma volitused kuni ENSV uue Ülemnõukogu Presiidiumi moodustamiseni ENSV uuesti valitud Ülemnõukogu poolt.
§ 37. ENSV uue Ülemnõukogu kutsub kokku ENSV Ülemnõukogu eelmise koosseisu Presiidium mitte hiljem kui üks kuu pärast valimisi.
§ 38. ENSV Ülemnõukogu moodustab ENSV valitsuse — ENSV Rahvakomissaride Nõukogu.
IV peatükk.[muuda]
ENSV RIIGIVALITSEMISE ORGANID.
§ 39. ENSV kõrgeimaks täidesaatvaks ja korraldavaks riigivõimu-organiks on ENSV Rahvakomissaride Nõukogu.
§ 40. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu on vastutav ENSV Ülemnõukogu ees ja annab temale aru, kuid ENSV Ülemnõukogu istungjärkude vaheajal on ta vastutav ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi ees, kellele ta annab aru.
§ 41. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSVL ja ENSV seaduste, samuti NSVL Rahvakomissaride Nõukogu määruste ja korralduste alusel ja nende täitmiseks, ning kontrollib nende täitmist.
§ 42. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrused ja korraldused on kohuslikud kogu ENSV territooriumil.
§ 43. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu:
a) ühtlustab ja suunab ENSV vabariiklike ja liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide ja teiste temale alluvate majanduslike, administratiivsete ja kultuuriliste asutuste tööd; ühtlustab ja kontrollib üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinike tööd;
b) koostab ENSV rahvamajandusliku plaani, esitab selle ENSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtab tarvitusele abinõusid rahvamajandusliku plaani teostamiseks;
c) koostab ENSV riigieelarve ja kohalike eelarvete kokkuvõtte, esitab riigieelarve ENSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtab tarvitusele abinõusid ENSV riigieelarve ning kohalike eelarvete täitmiseks;
d) võtab tarvitusele abinõusid ühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanike õiguste kaitseks;
e) juhib ja kontrollib maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude täitevkomiteede tööd;
f) tarviduse korral moodustab erikomiteid ja talitusi ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures majandusliku ja kultuurilise ülesehituse alal.
§ 44. ENSV Rahvakomissaride Nõukogul on õigus tühistada ENSV Rahvakomissaride käskkirju ja juhendeid ning maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi, samuti seisma panna maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude otsuste ja korralduste täitmist.
§ 45. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustatakse ENSV Ülemnõukogu poolt järgmises koosseisus:
ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimees;
ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitjad ;
ENSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees;
ENSV Rahvakomissarid:
Kergetööstuse;
Kohaliku tööstuse;
Rahanduse;
Põllutöö; Kaubanduse;
Siseasjade;
Kohtu;
Tervishoiu;
Hariduse;
Kommunaalmajanduse;
Sotsiaalkindlustuse;
Töö;
Riigikontrolli;
Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud.
§ 46. ENSV Rahvakomissarid juhivad riigivalitsemise alasid, mis kuuluvad ENSV võimkonda.
§ 47. ENSV Rahvakomissarid annavad vastavate Rahvakomissariaatide võimupiires käskkirju ja juhendeid NSVL ja ENSV seaduste, NSVL ja ENSV Rahvakomissaride Nõukogude määruste ja korralduste, NSVL liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide käskkirjade ja juhendite alusel ja nende täitmiseks, ning kontrollivad nende täitmist. § 48. ENSV Rahvakomissariaadid on kas liidu-vabariiklikud või vabariiklikud.
ENSV liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide hulka kuuluvad järgmised ENSV Rahvakomissariaadid:
Kergetööstuse;
Põllutöö;
Rahanduse;
Kaubanduse;
Siseasjade;
Kohtu;
Tervishoiu;
Riigikontrolli.
Vabariiklike Rahvakomissariaatide hulka kuuluvad järgmised ENSV Rahvakomissariaadid:
Kohaliku tööstuse;
Hariduse;
Töö;
Kommunaalmajanduse;
Sotsiaalkindlustuse.
§ 49. ENSV liiduvabariiklikud Rahvakomissariaadid, alludes nii ENSV Rahvakomissaride Nõukogule kui ka vastavatele NSVL liiduvabariiklikele Rahvakomissariaatidele, juhivad neile usaldatud riigivalitsemise alasid ENSV-s, välja arvatud ainult piiratud arv ettevõtteid nimekirja alusel, mille kinnitab NSVL Ülemnõukogu Presiidium.
§ 50. ENSV vabariiklikud Rahvakomissariaadid juhivad neile usaldatud riigivalitsemise alasid, alludes vahenditult ENSV Rahvakomissaride Nõukogule.
§ 51. ENSV valitsus või ENSV Rahvakomissar, kelle poole on pöördunud ENSV Ülemnõukogu saadik arupärimisega, on kohustatud hiljemalt kolme päeva jooksul ENSV Ülemnõukogus andma suulise või kirjaliku vastuse.
V peatükk.[muuda]
KOHALIKUD RIIGIVÕIMU-ORGANID
§ 52. Riigivõimu-organeiks maakondades, linnades, valdades ja alevites on töötava rahva saadikute Nõukogud,
§ 53. Maakondade, linnade, valdade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogud valitakse vastava maakonna, linna, valla või alevi töötava rahva poolt kaheks aastaks.
§ 54. Maakondade, linnade, valdade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogud juhivad kultuurpoliitilist ja majanduslikku ülesehitustööd oma territooriumil, määravad kindlaks kohaliku eelarve, juhivad neile alluvate valitsemisorganite tegevust, kindlustavad riigikorra kaitset, aitavad kaasa maa kaitsevõime tugevdamisele ning kindlustavad seaduste täitmist ja kodanike õiguste kaitset.
§ 55. Töötava rahva saadikute Nõukogud võtavad vastu otsuseid ja teevad korraldusi NSVL ja ENSV seadustega neile antud õiguste piires.
§ 56. Maakondade, linnade, valdade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogude täidesaatvaiks ja korraldavaiks organeiks on nende poolt valitud täitevkomiteed järgmises koosseisus: esimees, tema asetäitjad, sekretär ja liikmed.
§ 57. Väikestes valdades, linnades ja alevites on töötava rahva saadikute Nõukogude täidesaatvaks ja korraldavaks organiks nende poolt valitud esimees, tema asetäitja ja sekretär.
§ 58. Töötava rahva saadikute Nõukogude täitevkomiteed teostavad kultuurpoliitilise ja majandusliku ülesehitustöö juhtimist oma territooriumil vastavate töötava rahva saadikute Nõukogude ja kõrgema astme riigiorganite otsuste alusel.
§ 59. Maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude istungjärgud kutsutakse kokku nende täitevkomiteede poolt vähemalt neli korda aastas.
§ 60. Valdade töötava rahva saadikute Nõukogude istungjärgud kutsutakse kokku nende täidesaatvate organite poolt vähemalt kuus korda aastas.
§ 61. Linnade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogude istungjärgud kutsutakse kokku nende täidesaatvate organite poolt vähemalt üks kord kuus.
§ 62. Töötava rahva saadikute Nõukogud valivad oma istungjärgu ajaks juhataja ja sekretäri istungjärgu koosolekute juhtimiseks.
§ 63. Töötava rahva saadikute Nõukogude täidesaatvad organid on kohustatud vahenditult aru andma niihästi töötava rahva saadikute Nõukogule, kes nad on valinud, kui ka töötava rahva saadikute kõrgema astme Nõukogu täidesaatvale organile.
§ 64. Töötava rahva saadikute Nõukogude kõrgema astme täitevkomiteedel on õigus tühistada alama astme täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi ja panna seisma töötava rahva saadikute alama astme Nõukogude otsuste ja korralduste täitmist.
§ 65. Töötava rahva saadikute kõrgema astme Nõukogudel on õigus tühistada töötava rahva saadikute alama astme Nõukogude ja nende täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi.
§ 66. Maakondade töötava rahva saadikute Nõukogud kujundavad alljärgnevad täitevkomiteede osakonnad:
Maa;
Rahanduse;
Kaubanduse;
Tervishoiu;
Rahvahariduse;
Kohaliku tööstuse;
Kommunaalmajanduse;
Töö;
Teede;
Üld;
Plaanikomisjon;
kaadrite sektor täitevkomitee esimehe juures.
Peale selle võivad maakondade töötava rahva saadikute Nõukogud vastavalt maakonna majanduse iseärasustele moodustada vastavate Rahva-komissariaatide kinnitusel ka teisi osakondi ja talitusi.
§ 67. Vastavalt maakonna oludele üleliidulised Rahvakomissariaadid ja Siseasjade Rahvakomissariaat moodustavad NSVL ja ENSV seaduste alusel maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude juures oma talitused.
§ 68. Maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude osakonnad ja talitused alluvad oma tegevuses nii vastava maakonna töötava rahva saadikute Nõukogule ja tema täitevkomiteele kui ka ENSV vastavale Rahvakomissariaadile.
§ 69. Linnade töötava rahva saadikute Nõukogud moodustavad järgmised täitevkomiteede osakonnad:
Rahanduse;
Kommunaalmajanduse;
Kaubanduse;
Tervishoiu;
Töö;
Rahvahariduse ;
Sotsiaalkindlustuse;
Üld;
Plaanikomisjon;
kaadrite sektor täitevkomitee esimehe juures, ja peale selle, vastavalt linna tööstuse, linna- ja äärelinnamajanduse omapärale, järgmised osakonnad: Kohaliku tööstuse;
Maa.
§ 70. Linnade töötava rahva saadikute Nõukogude osakonnad alluvad oma tegevuses nii vastava linna töötava rahva saadikute Nõukogule ja tema täitevkomiteele kui ka maakonna töötava rahva saadikute Nõukogu vastavale osakonnale.
§ 71. Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu linna töötava rahva saadikute Nõukogude osakonnad alluvad oma tegevuses nii oma linna töötava rahva saadikute Nõukogule ja tema täitevkomiteele kui ka vahenditult ENSV vastavale Rahvakomissariaadile.
§ 72. Töötava rahva saadikute Nõukogude volituste lõppemisel säilitavad nende täidesaatvad ja korraldavad organid oma volitused, kuni uuesti valitud töötava rahva saadikute Nõukogud moodustavad uued täidesaatvad ja korraldavad organid.
VI peatükk.[muuda]
ENSV EELARVE.
§ 73. ENSV riigieelarve koostab ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja esitab kinnitamiseks ENSV Ülemnõukogule. ENSV Ülemnõukogu poolt kinnitatud ENSV riigieelarve avaldatakse üldiseks teadmiseks.
§ 74. ENSV Ülemnõukogu valib eelarvekomisjoni, kes esitab Ülemnõukogule oma seisukoha ENSV riigieelarve kohta.
§ 75. ENSV riigieelarve täitmise aruanne kinnitatakse ENSV Ülemnõukogu poolt ja avaldatakse üldiseks teadmiseks.
§ 76. Maakondade, linnade ja valdade Nõukogude eelarved sisaldavad tulusid kohalikust majandusest, nende territooriumidel laekuvaist riigituludest neile arvestatava osa ja ka laekumisi kohalikest maksudest piires, mis on kindlaks määratud NSVL ja ENSV seaduseandlusega.
VII peatükk.[muuda]
KOHUS JA PROKURATUUR.
§ 77. Õigusemõistmist ENSV-s teostavad ENSV Ülemkohus, maakonnakohtud ja rahvakohtud, samuti NSVL erikohtud, mis moodustatakse NSVL Ülemnõukogu määramisel.
§ 78. Asjade arutamist teostatakse kõigis kohtutes rahvakaasistujate osavõtul, välja arvatud seaduses eriti ettenähtud juhtumid.
§ 79. ENSV Ülemkohus on ENSV kõrgem kohtuorgan. ENSV Ülemkohtule pannakse kõigi ENSV kohtuorganite kohtuliku tegevuse järelevalve.
§ 80. ENSV Ülemkohus valitakse ENSV Ülemnõukogu poolt viieks aastaks.
§ 81. Maakonnakohtud valitakse maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude poolt viieks aastaks.
§ 82. Rahvakohtud valitakse linnade ja valdade kodanike poolt üldise, otsese ja ühetaolise valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel kolmeks aastaks.
§ 83. Kohtupidamine ENSV-s toimub eesti keeles, kusjuures isikuile, kes seda keelt ei oska, tagatakse täielik tutvumine asja materjalidega tõlgi kändu, samuti ka õigus esineda kohtus oma emakeeles.
§ 84. Asjaarutamine kõigis ENSV kohtutes on avalik, kuivõrd seadus ei ole teinud erandeid, kusjuures kaebealusele tagatakse käitee õigus.
§ 85. Kohtunikud on sõltumatud ja alluvad ainult seadusele.
§ 86. Kõrgemat järelevalvet seaduste täpse täitmise üle kõigi Rahvakomissariaatide ja neile alluvate asutuste, samuti ka üksikute ametiisikute ja ka ENSV territooriumil asuvate kodanike poolt teostab NSVL prokurör nii vahenditult kui ka ENSV prokuröri kaudu.
§ 87. ENSV prokurör nimetatakse NSVL prokuröri poolt viieks aastaks.
§ 88. Maakondade ja linnade prokurörid nimetatakse ENSV prokuröri poolt NSVL prokuröri kinnitamisel viieks aastaks.
§ 89. Prokuratuuri organid teostavad õrna funktsioone sõltumata ükskõik millistest kohalikest organeist, alludes ainult NSVL prokurörile.
VIII peatükk.[muuda]
KODANIKE PÕHIÕIGUSED JA -KOHUSED.
§ 90. ENSV kodanikel on õigus tööle, s. o. õigus olla kindlustatud tööga, kusjuures nende töö eest tasutakse vastavalt töö hulgale ja omadusele.
Õigus tööle kindlustatakse rahvamajanduse sotsialistliku organisatsiooniga, Nõukogude ühiskonna tootmisjõudude püsiva kasvuga, majanduslike kriiside võimaluse kõrvaldamisega ja tööpuuduse likvideerimisega.
§ 91. ENSV kodanikel on õigus puhkusele.
Puhkusõigus kindlustatakse tööliste rõhuva enamuse tööpäeva lühendamise teel 8 tunnini, töölistele ja teenijaile iga-aastase palgalise puhkeaja kehtimapanekuga ning laialdase sanatooriumide, puhkekodude ja klubide võrgu käsutada andmisega töötavale rahvale.
§ 92. ENSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustusele vanaduses kui ka haiguse ja töövõime kaotamise puhul.
Seda õigust kindlustab tööliste ja teenijate sotsiaalkindlustuse laialdane arendamine riigi kulul, töötavale rahvale tasuta arstiabi võimaldamine, töötavale rahvale laialdase kuurortide võrgu käsutada andmine.
§ 93. ENSV kodanikel on õigus haridusele.
Seda õigust kindlustab üldine sunduslik algharidus, tasuta haridus, kõrgem haridus kaasa arvatud ; kõrgema kooli õpilaste valdavale enamusele riiklike stipendiumide andmise süsteem; emakeelne õpetus koolides; töötavale rahvale tehastes, sovhoosides, masina- ja traktorijaamades tasuta tootmis-, tehnilise ja agronoomilise õpetuse organiseerimine.
§ 94. Naisele antakse ENSV-s mehega võrdsed õigused kõigil majandusliku, riikliku, kultuurilise ja ühiskondlik-poliitilise elu aladel. Nende õiguste teostamise võimaluse kindlustab naistele meestega võrdse õiguse andmine tööle, töötasule, puhkusele, sotsiaalkindlustusele ja haridusele; ema ja lapse huvide riiklik kaitse, raseduse puhul naisele puhkeaja andmine tööpaiga edasi-maksmisega; laialdane sünnitusmajade, lastesõimede ja lasteaedade võrk.
§ 95. ENSV kodanike üheõiguslus, sõltumata nende rahvusest ja rassist, kõigil majandusliku, riikliku, kultuurilise ja ühiskondlik-poliitilise elu aladel on kõikumatuks seaduseks. Seadus käristab igasugust otsest või kaudset kodanikeõiguste kitsendamist, või ümberpöördult, otseste või kaudsete eesõiguste kehtimapanemist sõltuvalt kodanike rassilisest või rahvuslikust kuuluvusest, niisamuti kui igasuguse rassilise või rahvusliku eranditegemise, vihkamise või põlguse jutlustamist.
§ 96. Kodanike südametunnistuse vabaduse kindlustamiseks on ENSV-s kirik riigist ja kool kirikust lahutatud. Kõigil kodanikel on usukultuste toimetamise vabadus ja usuvastase propaganda vabadus.
§ 97. Vastavalt töötava rahva huvidele ja sotsialistliku korra kindlustamiseks tagatakse ENSV kodanikele seadusega:
a) sõnavabadus,
b) trükivabadus,
c) koosolekute- ja miitingutevabadus,
d) tänav-rongkäikude ja meeleavalduste vabadus.
Neid kodanikuõigusi kindlustab trükikodade, paberitagavarade, ühiskondlike hoonete, tänavate, sidevahendite ja nende õiguste teostamiseks vajalike muude aineliste tingimuste andmine töötavale rahvale ja ta organisatsioonidele.
§ 98. Vastavalt töötava rahva huvidele ja rahvahulkade organisatsioonilise isetegevuse ning poliitilise aktiivsuse arendamiseks kindlustatakse ENSV kodanikele õigus ühineda ühiskondlikesse organisatsioonesse: ametiühinguisse, kooperatiiv-ühendustesse, noorsoo-organisatsioonesse, spordi- ja kaitseorganisatsioonesse, kultuurilistesse, tehnilistesse ja teaduslikesse ühinguisse; kõige aktiivsemad ja teadlikumad kodanikud töölisklassi ja töötava rahva teiste kihtide ridadest ühinevad aga Üleliidulisse Kommunistlikku (enamlaste) Parteisse, kes on töötava rahva eelvägi töötava rahva võitluses sotsialistliku korra kindlustamise ja arendamise eest ja töötava rahva kõigi ühiskondlike kui ka riiklike organisatsioonide juhtiv tuum.
§ 99. ENSV kodanikele kindlustatakse isikupuutumatus. Kedagi ei tohi vahistada muidu kui kõhtu määruse põhjal või prokuröri sanktsiooniga.
§ 100. Seadus kaitseb kodanike korteripuutumatust ja kirjavahetuse saladust.
§ 101. ENSV annab varjupaigaõiguse välisriikide kodanikele, keda töötava rahva huvide kaitsmise või teadusliku tegevuse või rahvusliku vabadusvõitluse pärast taga kiusatakse.
§ 102. ENSV iga kodanik on kohustatud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Põhiseadusest kinni pidama, seadusi täitma, töödistsipliini pidama, ausalt ühiskondlikesse kohustesse suhtuma ja sotsialistliku ühiselu reegleid austama.
§ 103. ENSV iga kodanik on kohustatud hoidma ja tugevdama ühiskondlikku, sotsialistlikku omandust kui Nõukogude korra püha ja puutumatut alust, kui kodumaa rikkuse ja võimsuse allikat, kui kogu töötava rahva jõuka ja kultuurse elu allikat. Isikud, kes ühiskondlikku, sotsialistlikku omandust ohustavad, on rahvavaenlased.
§ 104. Üldine sõjaväeteenistuse kohustus on seaduseks. Sõjaväeteenistus Tööliste ja Talurahva Punaväes on ENSV kodanike austavaks kohustuseks.
§ 105. Isamaakaitse on ENSV iga kodaniku püha kõhus. Kodumaa reetmist: vandemurdmist, üleminekut vaenlase poole, riigi sõjalise võimsuse kahjustamist, salakuulamist — käristatakse seaduse täie valjusega kui kõige raskemat kuritegu.
IX peatükk.[muuda]
VALIMISSÜSTEEM.
§ 106. Saadikute valimisi kõigisse töötava rahva saadikute Nõukogudesse: ENSV Ülemnõukokku, maakondade, linnade, valdade ja alevite töötava rahva saadikute Nõukogudesse toimetavad valijad üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel.
§ 107. Saadikute valimised on üldised: kõigil ENSV kodanikel, kes on saanud 18-aastaseks, sõltumata rassist ja rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, hariduslikust tsensusest, asukohast, sotsiaalsest päritolust, varanduslikust seisukorrast ja endisest tegevusest, on õigus osa võtta saadikute valimistest ja olla valitav, välja arvatud nõdrameelsed ja isikud, kes kohtuotsuse põhjal on ilma jäetud valimisõigusest.
§ 108. Saadikute valimised on ühetaolised: igal kodanikul on üks hääl; kõik kodanikud võtavad osa valimistest võrdsetel alustel.
§ 109. Naistel on meestega võrdne õigus valida ja olla valitav.
§ 110. Punaväes teenivail kodanikel on kõigi kodanikega võrdne õigus valida ja olla valitav.
§ 111, Saadikute valimised on otsesed: valimised kõigisse töötava rahva saadikute Nõukogudesse, alates valla ja linna töötava rahva saadikute Nõukogudest kuni ENSV Ülemnõukoguni, teostatakse kodanike poolt vahenditult otsesel valimisel.
§ 112. Hääletamine saadikute valimistel on salajane.
§ 113. Kandidaadid seatakse valimistel üles valimisringkondade järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on kindlustatud töötava rahva ühiskondlikele organisatsioonele ja ühinguile: kommunistliku partei organisatsioonele, ametiühinguile, kooperatiividele, noorsoo-organisatsioonele ja kultuurilistele ühinguile.
§ 114. Iga saadik on kohustatud oma tööst ja töötava rahva saadikute Nõukogu tööst valijatele aru andma ja teda võib valijate enamuse otsuse järgi seaduses ettenähtud korras igal ajal ära kutsuda.
§ 115. Valimisi ENSV töötava rahva saadikute Nõukogudesse toimetatakse valimisringkondade kaudu normide järgi, mis määratakse ENSV töötava rahva saadikute Nõukogude valimismäärustikuga.
X peatükk.[muuda]
VAPP, LIPP, PEALINN.
§ 116. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigivapiks on sirbi ja vasara kujutus tõusva päikese kurtes, piiratud pärjaga, mis on vasemal okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest. Mõlemad pärjapooled on põimitud punase lindiga, millel on pealkirjad eesti ja vene keeles: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas on viieharuline täht.
§ 117. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riigilipp on punasest riidest, mille ülemises vasemas nurgas varda juures on kuldse sirbi ja vasara kujutus ja nende peal kuldsed tähed "ENSV". Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1 : 2.
§ 118. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi pealinnaks on Tallinn.
XI peatükk.[muuda]
PÕHISEADUSE MUUTMISE KORD.
§ 119. ENSV Põhiseaduse muutmine toimub ainult ENSV Ülemnõukogu otsusel, mis peab olema vastu võetud Ülemnõukogu poolt vähemalt kahe kolmandiku häälteenamusega.