Jakob Hurt

Allikas: Vikitekstid

eesti rahvuslik tegelane, folklorist ja keeleteadlane. 22.VII 1839 Koiola v. kooliõpetaja pojana, surn. 13.01.1907 Peterburis; omandas 1865 Tartu ülikoolis cand. theol. ja 1886 Helsingis dr. phil. astme; oli 1868-72 gümnaasiumiõpetajaks Kuressaares ja Tartus. 1872-80 oli Hurt kirikuõpetajaks Otepääl ja 1880-1901 Peterburi Jaani koguduses. Eesti avalikust elust hakkas Hurt osa võtma juba üliõpilaspõlves. 1862. a-st alates oli ta kontaktis Fr. R. Kreutzwaldiga, J. Köleri ja Paistu ning Tarvastu ärksate eesti tegelastega. Siitpeale seisi Hurt lähedal kõigile suuremaile eesti rahvuslikele üldüritusile, tõustes eesti ärkamisaja keskseks tegelaseks. Tema peategevus arenes Eesti Aleksandrikooli peakomitees, kus ta oli presidendiks 1870-83, ja Eesti Kirjameeste Seltsis, mille esimeheks ta oli 1872-1881. Eriti teenekas oli Hurt eesti emakeelse kooli ideoloogia põhjendajana ja rahvusliku haridustöö organiseerijana. Eesti ühiskondlik-poliitilises elus mõõduka voolu juhina algatas Hurt 1878. a. avaliku konflikti äsja ilmuma hakanud "Sakala" toimetaja C.R. Jakobsoniga, mis arenes peagi kogu teadliku eesti ühiskonna susurlõheks. Asunud Peterburisse, lahkus Hurt varsti pärast seda eesti rahvuslikkude ettevõtete juhi kohalt. - Hurda püsiva väärtusega elutööks kujunes eesti rahvaluule kogumine ja väljaandmine. Juba üliõpilasena hakkas ta õpitöö vaheaegadel kodukihelkonnas Põlvas koguma muinasjutte ja uskumusi, hiljemini ka rahvalaule. Eesti Kirjameeste Seltsis õhutas Hurt järjekindlalt eesti rahvaluule, eriti vanade rahvalaulude kogumist ülemaalises ulatuses. Kogutud materjalidestavaldas ta vihkude kaupa seltsi toimetistena 1875-86 2 kogu rahvalaule nime all "Vana kannel" (1. k., laulud Põlva kihelkonnast, saksakeelse tõlkega; 2. k., laulud Kolga-Jaani kihelkonnast, ainult eesti keelse tekstiga) Peterburi Jaani koguduse õpetajana a-st 1880 pühendas Hurt kogu oma vaba aja rahvaluule kogumisele ja väljaandmise eeltöödele. Ta käis a-il 1884, 1886, 1902 ja 1903 isiklikult Setumaal rahvaluulet kogumas. Laiemate hulkade kaasatõmbamiseks avaldas ta jaan. 1888 ajalehis "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" hakata rahvaluulet üles kirjutama kõüigis kihelkondades, andes seejuures õige ükskikasjalisi ja tänaseni paikapidavadi juhtnööre, mida koguda, kuidas koguda jne. See üleskutse äratas kõikjal elavat vastukaja (üle 1000 kaastöölise). Kättejõudnud korjanduste üle avaldas Hurt järjekindlalt aruandeid ajakirjanduses, hoides nende kaudu korjamistuhinat elevil enda surmani. Kõik saadetised varustas Hurt uurijaile eriti tähtsate märkmetega saatja isiku, üleskirjutamiskoha ja kuupäeva kohta. Oma suurejoonelised kogud korraldas Hurt hoolikalt käsikirjade kausta järgi sarjadesse, mis järjestati kihelkonniti kronoloogilises järjekorras köiteiks. See süsteem on võetud hiljemini ka Eesti Rahva luule Arhiivi kogude korraldusel aluseks. Hurda kogu koosneb 158 k-st, kokku 114695 lk. Ainerühmiti jaguneb see järgmiselt: rahvalaule ja mänge 47556, vanasõnu ja kõnekäände 71154, mõistatusi 42800, muinasjutte, muistendeid ja nalju 16756, uskumusi ja kombeid 71792, kokku 250062 punkti rahvaluulet, peale selle rohkesti ka muud materjali. Elavaimat vastukaja leidis Hurda kogumistöö Lõuna-Eestis (esikohal Viljandimaa 48000 punktiga). Kogutud hiigelmaterjalist suutis Hurt ise trükki toimetada vaid "setukeste laulud" (3 k., 2401 oktaavlk., 1904-07), mis ilmusid Suomalainen Kirjallisuuden Seura kirjastusel üldpealkirja all "Monumenta Estoniae antiquae" (I osa: "Carmina popularia") ja mis tähelepandav oma eeskujuliku korralduse ja teadusliku täpsusega. H. on avaldanud veel teosed: "Eesti astronoomia" (1899, sks. k. 1900) ja "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesed" (Finnisch-Ugrische Forschungen IV, 1904; ilm. ka vn. k.). - Keelemehena propageeris H. uut (E. Ahrens`i) kirjaviisi. H. on esimesena võtnud v tarvitusele. Tema püstitatud reeglite järgi käiakse praegugi ehk~või ja -ki~-gi uususes. Mitmed tema ettepanekud, nagu o järgslipides, on jäänud teostamata. H-a keeleteaduslikest töist on mainitavad "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (väitekiri, 1886) ja tema toimetatud 2. tr. Wiedemanni sõnaraamatust (1893).

H.Kr.; V. Em.; P. A-ste.

---

[redigeeri] Raamatud

• "Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud wiisi" (1864)
• "Eesti Aleksandri-kool: üks tähtis kuulutus ja palwe kõigele Eestirahwale" (1871)
• "Vana kannel. täieline kogu vanu Eesti rahvalauluzid/ 1. - 2. kogu" (1875-1886)
• "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879)
• "Eesti astronomia: kõne Peterburi Eesti Jaanikoguduse Noortemeeste Seltsis 10.Jaan. 1899" (1899)
• "Eesti sõnadest -line lõpuga : keeleteaduseline seletus ja juhatus kirjameestele ja kooliõpetajatele" (1903)
• "Setukeste laulud: Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega" (1904-1907)
• "Karjapoiss" (1919)
• "Lühike ülevaade õpetaja Jakob Hurda ametiaja üle Otepääl" (1934)
• "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939)
• "Inemisest" (1990)
• "Mida rahvamälestustest pidada : artiklite kogumik" (1989)
• "Jakob Hurda ja Jaan Adamsoni kirjavahetus" (1989)
• "Kõned ja kirjad" (1989)
• "Neli keelt "Vanast kandlest" : [setu rahvalaulud]" (1989)
• "Looja ees : [kõned ja kirjad]" (2005)
• "Jakob Hurda elu ja töö" Aleksander Mohrfeldt (2007)