Kolm aastat ilma tööta palka

Allikas: Vikitekstid
Lühiandmed
Pealkiri: Kolm aastat ilma tööta palka
Allikas: Uus Eesti, 30. detsember 1937, nr. 353, lk. 9.


Riigikogu esimehele ja juhatuse liikmetele lõpeb tasude maksmine. – Ka Riigikogu liikmed ei saa nüüdsest peale enam korteriraha.[muuda]

Nüüd, kui Rahvuskogu poolt vastuvõetud Üleminekuaja seaduse alusel Riigihoidja oma otsusega lõpetas senise Riigikogu volitused, on huvitav heita pilku selle asutuse viimase aja elule. See on mitmeti olnud huvitav ja omapärane, kasvõi juba sellepärast, et Riigikogu oli ainsaks asutuseks kogu vabariigis, kus hulk inimesi sai iga kuu kindlat palka, kuid mingit tööd neil teha ei olnud. Ja nii kestis see aastate viisi.

Riigikogu tegevus lõpetati Riigivanema otsusega mäletatavasti juba 2. oktoobril 1934. aastal. Sellest on nüüd möödunud üle 3 aasta. Kogu selle aja eest kuni tänaseni sai Riigikogu esimees täie palga, ms on 600 krooni kuus, ühes prii esinduskorteriga ning kõige muuga. Samuti said neli Riigikogu juhatuse liiget kogu aeg igaüks 70 krooni kuus palka, peale selle veel neli krooni lisatasu igalt juhatuse koosolekult.

Riigikogu juhatusse kuulusid: esimees Rudolf Penno, abiesimees Leopold Johanson, sekretärid Jakob Loosalu, August Tõllassepp ja Oskar Gustavson. Juhatuses olid esindatud kõik omaaegsed rühmad, välja arvatud põllumeestekogud, kel seal esindaja puudus.

Riigikogu liikmed said ka kõigi nende aastate kestel, kus Riigikogu koos ei käinud, 40 krooni kuus korteriraha. Juba see korteriraha üksi tegi aastas välja 57.600 krooni. Peale selle oli aga igal Riigikogu liikmel veel prii sõit riigi raudteedel teises klassis.

Kui Riigikogu juhatuse tasud ja Riigikogu liikmete korterirahad kokku arvata, mis tuli neile viimastel aastatel Riigikogu laialioleku aja eest maksta, siis ulatub see kogusumma mitmekümne miljoni sendi peale.

Nüüd on Riigihoidja sellele ilma tööta palgasaamisele lõpu teinud. Varem polnud võimalik seda lõpetada sellepärast, et puudus vastav seadus. Nüüd, kus Rahvuskogu andis Riigihoidjale õiguse senise Riigikogu volituste lõpetamiseks, on Riigihoidja seda õigust kasutanud ja Riigikogu volitused lõpetanud alates 1. jaanuarist 1938. a.