Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/29

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

maailma loomist kirjeldab („Mythische und magische Lieder der Esten“, lk. 24).

Teise teisendi järele palub neiu, kes laupäeva õhtul sauna jaoks vett peab viima, et kuu ta enesele naiseks võtaks:

Kuuke, kosi minda,
Päevakene, päästa minda!

Kuu kuulebki palvet ja võtab neiu enesele.

Teisendi järele laulab neiu:

Kuukene, kallis kullakene,
Võta minda enesele
Vee toojaks, viha haudjaks,
Sauna kütjaks, leili heitjaks!

Ühe jutu järele nimetatakse kuud Taevataadi sulaseks, kes maa peal kõik kohad läbi käinud. Kord läinud see sulane vaese saunamehe juurde ja joonud vargsi selle õlle ära. Õlle joomisest jäänud ta joobnuks ja ta silmad segaseks; enne olnud ta pale selge ja puhas. Nuhtluseks jätnud Vanataat sulase niisuguseks, kui ta joobnud peaga jäänud, ega lubanud enam taevast lahkuda. Kui kuu vahel kadunud, käib ta Vanataati palumas, et ta endise põlve ja puhtuse jälle kätte saaks. Kuigi ta palved seni asjata, ei väsi ta ometi palvet kordamast.

Teisendi järele „lendab“ poiss valge hobusega kuu peale abi otsima, et kuu ta mõrsja tuppa paistaks. Õllest joobnud kuu unustab oma laterna maa peale. Vanapagan varastab valguse laternast ära. Sest ajast peale on kuu vahel selge, vahel pime; pimedal ajal korjab ta kadunud valgust (5371).

Üks labane jutt seletab kuu tumedate kohtade tekkimist sedaviisi, et poiss tahtnud tüdrukuga lakka minna magama, aga ei julgenud kuu paistmise pärast seda teha. Kui poiss ja tüdruk kuu üle nurisevad, tõmbab kuu nad enese külge ja sinna nad jäävadki. Veel öeldakse, mustad tombud kuus esindada kündjat. M. Põdder tunneb viimaks koguni piiblilise seletuse: Kuus olla Kain ja Aabel näha; Kain kannab malka käes, valmis jalgade ees olevat Aabelit tapma (Kuu ja Kuu usk, lk. 15). Sellest viimasest jutust ei ole ma mingisuguseid teisendeid leidnud.

Üldse selgub eesti rahva teadetest, et kuu pea-asunik esineb meesterahvana, kelle kõrvale mõnikord aga naisterahvaski astub. M. Põdder väidab, et „pea iga kord arvatakse kuud naisterahvaks, päikest aga meheks“ (Kuu, lk. 13), kuid see väide ei käi rahvasuust saadud teadetega kokku: sageda-


29