Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/6

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

Ilmarise ja Vanemuise tööde lõpetamise järel loob Vanaisa alles muud loomad ja inimese. Kuidas ta neid loob, sellest vaikib Fählmann. Ülepea on Fählmann loomisloo üleskirjutamisel luulele palju voli annud, nii et üleskirjutis jätab meid tõsiste rahvasuust saadud ainete algupära poolest hämarasse. Tingimata on soomlaste loomislugu Fählmanni kirjutise peale pitseri vajutanud.

Eesti rahvalauludes esineb vanade kreeka ja rooma mõttetarkade arenemisteooria ab ove = munast. Nähes looduses munast ehk munasarnasest ainest tekkivat palju eluavaldusi, tärkas vanades eestlastes arvamine, et maailmgi alguse saanud munast.

Eesti rahvalaulud teevad munast taevakehade tekkimisega palju tegemist. Tuleb mitmesuguste attribuutidega lind, harukorral pürjelinnuke (Eesti rahvalaulud 31), vahel pääsuke (E. r.-l. 33, 68, 69), otsib enesele pesapaika, leiab tavalisesti koplist kolm põõsast, enamasti ühe sinise, teise punase, kolmanda kullakarvalise, teeb põõsasse pesa, muneb munad sisse, haub pojad välja. Neist poegadest tekivad päike, kuu ja tähed, korra vikerkaargi, (24) lipp, (21) põllukivid; hobustepoiss, tallipoiss, koertepoiss, toapoiss (25), linnud (26, 30, 59, 64),sepp, tihti Viru sepp (32, 33, 34, 35), Soome vanem (38), ka Järva sepp (35, 37), Kura kuningas (38), Maarja (26), põhjanael (48), taevavanker (48), taevasõel (48), neiud (55) jne.

Suurem jagu teisendeid lasevad munadest taevakehasid tekkida, vahel aga ka kive (49), puid (49), loomi (59), linde (58, 59), inimesi (27) jne. Maa peal suuremast loomistööst laul ei kõnele. Tõsi on, Neusi Estnische Volkslieder, nr. 1, kõnelevad ometi niisugusest:

Sääl sain korest sõa-laeva,
Teisest korest kauba-laeva,
Kore kildest killa-padid.
Audund muna moondelikko
Pani päiva paisomaie,
Kuu kuma kossumaie;
Tõusis rebbust Kõrge-sare,
Muna valgest Tüttar-sare,
Muna tumest teised sared.

Selle laulu ütleb Kreutzwald Setumaalt olevat üles kirjutatud. Lugu on ometi nii, et Lõuna-Eestist loomislaulu sugugi pole üles kirjutatud. Kreutzwald on mingisuguse loomislaulu kuulnud ja selle najal eespool oleva laulu sepitsenud. Sel põhjal ei ole Kreutzwaldi loomislaul „Eesti rahvalaulude“ Loomislauludes aset leidnud.


6