Lehekülg:Põrgupõhja uus Vanapagan.djvu/165

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

poolt. Sellepärast mõtlen ma, et kui saad taeva, siis võiksid jumalaga rääkida – selle teise pärast, sest tema polnud ju süüdi, hoidis ainult Antsu kaelast kinni nagu Maiagi.“

„Ma räägin ka Õnnistegijaga, kui saan taeva.“

„Räägi ka Õnnistegijaga, ema.“

„Ning neitsi Mariaga, mu poeg.“

„Ning Mariaga, kui jutu peale saad, ema.“

Jälle valitses toas vaikus tükk aega, enne kui Kusta küsis:

„Ema, on su süda nüüd rahul?“

„Nüüd on rahul, mu poeg.“

„Aga see jääb ainult meie vahele, ema.“

„Ainult meie vahele.“

„Isale räägin ma ise, kui on õige aeg, et ka tema võiks rahus surra.“

„Jah, räägi ka isale, kui on õige aeg.“


165