Kesk suwe ööd kui mõttes minu salu, Üks ööpik üksi hõiskab südames, — Siis wiljawäljad, puud ja kodu-talu. Kõik ehawalgel warjuks tihenes, Ei jäänud muud kui unenägu walge Kesk põllu-ringi kastet külwades. Kui peita tahaks kodu sülle palge, Kui õnnist muinasjuttu korrata — Ja seisan wait, ei meelde tärka alge. Ma nagu koormast pean algama.
32
