Töö

Allikas: Vikitekstid

Kui sul kedagi ei ole, keda armastada, omaseks nimetada, isa, ema, venda, õde, naist, last, ja kui sul ka midagi ei ole, aga midagi soovimatut küll on: kahtlustus kuidagi su peal, inimeste halb arvamine sinust, halb jutt jne. – siis vali enesele üks omaks, kes õige truu sõber on:

Vali töö!

Tuima meele rammetuses laisaks jäänud käed hakkavad vastu tahtmist tööle, vaim, uskumatu, kõva, puune, katsub pilkavalt naeratada – nii osavõtmata on ta kõigele – nad harjuvad, enne vastu tahtmist, uskmatult – siis – läheb, läheb, aegamööda!

Julgust tuleb aste-astmelt.

Sirgemaks hakkab keha tõusma, kärmemalt süda tuksuma. Tervemalt, soojemalt.

Sina usud, sina loodad.

Sina hakkad armastama. Iseennast. Iseennast enese töös. Ja suur on see, keda sa armastad, suuremat inimestel ei ole kui tegu. Kahtlus, heitlus, võimuta kaunis tervis, väsinud tõearmastus, pleekinud ilutundmus, uinakusarnane aus meel, nüriksjäänud meelteteravus – nad on üles tõusnud töös, kujuks saanud, elavaks, nähtavaks.

Enese töös oled sa üles tõusnud.

Tema armastab sind, sinu töö, sina teda.