Lääne Elu/1938/01/14/10 aastat Eesti krooni

Allikas: Vikitekstid
(Ümber suunatud leheküljelt 10 aastat Eesti krooni)
Jump to navigation Jump to search
Lühiandmed
Pealkiri: 10 aastat Eesti krooni
Allikas: Lääne Elu, 14. jaanuar 1938, nr. 3, lk. 2.

Kuidas tekkis nimetus „kroon”. – Soovitati nimetusi: „kuldar, „tukat”, „erk” ja „esta”

Käesoleva aasta alul möödus 10 aastat sellest ajast, mil Eestis hakkas rahaüksusena maksma kroon. Rahaseadus, millega kaotati seni maksnud mark ja penn, võeti vastu juba 1927. a. mais, ent ta hakkas maksma 1. jaanuarist 1928. a.

Sel puhul on huvitav tuletada meelde, et rahale nime leidmine ei läinud hoopiski nii libedalt. Riigikogu rahanduskomisjonis soovitati temale mõndagi nimetust, enne kui kroon suutis end teiste seast esirinda võistelda. Muuseas oli valitsuse eelnõus rahaüksuse uue nimena ette nähtud taaler, mis oleks võrdunud 100 krossile. See ei leidnud aga pooldamist, kuna väideti, et taaler on rahana maksev veel vaid Aafrikas mustanahksete juures, aga mitte kusagil haritud riigis. Jaan Tõnisson kaitses omaloodud nimetust „kuldar”, kuid seegi ei leidnud pooldajaid. Berliini Eesti seltsi esimees oli saatnud kirjaliku ettepaneku, et võetagu rahaüksuse nimeks erk, ning alaüksuseks üse, nii 1 erk = 100 üset. Erk’i nimetuse ta oli tuletanud lause: Eesti rahva kindlustus – esimestest tähtedest. Selle ettepaneku puhul tehti nalja, et olgu siis parem nii: 1 erk = 100 laiska. Kõva kaitsmist leidsid nimetused „esta” ja „est”. Toodi ette, et Lätis on „latt”, Leedus „litt”, siis „belga” jne. – kõik tuletatud oma maade nimedest. Ei leidnud seegi enamust. Väideti, et siis rahal Euroopasse raske leida tutvust ja teda raske ka meeles pidada kursside juures. Üks Valgamaa mees oli saatnud kirjaliku ettepaneku, et võetagu rahaüksuse nimeks „tukat”. Ka see langes vette. Pikemate kaalumiste järele alles lepiti kokku nimetuste „kroon” ja „sent” juures. Esimese algkuju võeti Rootsist, teise oma aga Lääne-Euroopast ja ka Ameerikast. Nii jäigi kroon, ja on püsinud juba 10 aastat. Peale Eesti on kroon rahaüksuseks veel Taanis, Norras, Tsehhoslovakkias ja nagu eelpool mainitud – Rootsis. Senti tuntakse aga palju enam – vähemalt mitmeskümnes riigis – kuigi otse mitte sendi nime all, vaid sellest tuletatuna, näiteks cents, centavos, santiim jne.