Daani hindamise raamat/Alentagh

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

VII. Kylaegund Alentagh.

Alutaguse „külakund“. Alo, Alu nimelisi kohti leidus wanal ajal mõnda, isegi Alu linnast Alutaguses teatakse rääkida. Wana alo sõna tähendab raba; seega Alulinn = rabalinna Lüganuse kihelkunnas Aamõisas. Alutaguse wõi Alutaga „külakund“ tähendaks seega rabade tagust maad.

Satzae, 20 = Satsu karjamõis, Pada mõisa järele. Nime algus wist Saadusoo wõi Sadusoo.

Jerwius, 16 = Järwe mõis ja wald. Järweküla on Kohtlas. 1583 nimetatakse Jerffuekyll.

Pyari, 4 = Peeri küla Järwe wallas. 1583 nimetatakse Pyre küla 10 adramaaga, 1626 Piere 9 adramaaga, 1712 räägitakse Peri karjamõisast, 1818 nimetatakse juba Perifere mõisa.

Toruascula, teised loewad Toiwascula, 3 = Torwasküla, Tõrwasküla. Olupaik kahtlane. 1586 nimetatatakse Jõhwi kihelkunnas Torwejöki. Waiwara Peetri wallas on Tõrwajõe küla. Wõimalik, et Toiwaskülast praegune Toila sündis.

Ydrigas, 3 = Udriki kõrts Lüganuse rajal. Nimi tuletab udurikast ehk uterikast meelde. Siiski udurikas, uterikas liig abstraktne nimi. Nimi ehk sõnast udras = saarmas.

Kolgael, 3 = Kolga küla Järwe wallas Lüganuse kihelkunnas. Erra wallas on Kolljala küla. Wist sõnast Kolju.

Portae, 2 = Tundmata. Ehk Puru küla Jõhwis. Puru külast oli niisugusel korral 2 adram. kellegi Ricardi walitseda, muud 25 adramaad kuninga käes.

Villae, 3 = Tundmata. Mitmed mõtlewad Illuka mõisa ja walla peale.

Undaegas, 5 = Ontika mõis ehk Undika kõrts Wokal. Ontikast lõpuni olid kõik Alutaguse külad kuninga otsekohese walitsuse all.

Pododt, 6 = Knüpffer arwab Pootsiku külaks Jõhwis. Wõiks olla ka Päite mõis, wald ja küla. Nimi igatahes ära wäänatud.

Kuckarus, 7 = Kukruse mõis ja wald.

Revanal, 5 = Rewiku küla Edises. Wanus kirjus kannab küla Revinol nimi.

Eteus, 5 = Edise mõis ja wald.

Gevi, 20 = Jõhwi mõis ja wald. Näib, et h räägiti nimes sel ajal juba liig kergelt wälja, nagu praegugi sünnib, nii et Liber h nimest wälja jättis, nagu pärast sakslasedki (Jewe). Nimi wist ikka Jõhwi olnud. — Kas Jõhwis Liberi kirjutuse ajal kirik olnud, jääb küsitawaks. 1728 ehitati kirik Jõhwi mõisa maa peale.

Pategas, 4 = Paate küla Järwe wallas.

Poro, 25 = Puru küla Jõhwi wallas. Paucker loeb Poco ja arwab Pukari küla selleks kohaks.

Ransaverae, 6 = Rausswere küla Jõhwis. Liber wõõriti u asemel n kirjutanud.

Walsaraevaerae, 8 = Wasawere küla Jõhwis. Liberi järele oletada muiste Wasarawere.

Kirtanaos, 7 = Kurtna mõis, sest eelpool järgnewad Kurtna päralt olewad kohad. Nagu näha, on Liber Kurtna nime hoopis ära wäänanud.

Ettiaverae, 5 = Ediwere küla Kurtnas.

Kaytamaelae, 22 = Kaidma küla Kurtnas. Nimi alguses wist Kaidamaa ala, sest laidma = kitsas maa-ala.

Narvia, 8 = Ei tähenda Narwa linna, sest nii kaugele daanlaste riik ei ulatanud, ütlewad wanemad seletajad. Wist ei olnud Narwa linna sel ajal olemaski. Hupel ütleb ometi (Neue Miscellaneen, lk. 89): „Narwa ja Rakwere lossid olla 1223 Daani kindrali Sune ja Wessenbergl ehitatud. Wene ajaraamatud määrawad Narwa asutamise 1255. aasta peale ja nimetawad rootslased Isuni ja Dittmanni ehitajateks. Wõimalik, et Narwa linn endisest külast enesele nime sai, et ehk selle küla rahwast osalt uude linna asuma läks. Narwa nimi tuletab meile sõna narwi = woolukuhja meelde. Narwa oleks seega narwi ja pää sõnast kokku pandud ja tähendaks woolukuhja otsa. Kuid jõe nimi Narowa paneb meid oletama, et Narwa wanem nimi wist Narowa olnud. Narowagi aga ei wõi esialgne nimetus olla. Narowa tuletab näru ja pää sõna meelde. Naru ei tähenda mitte ainult meie naru, waid ka kärinat, parinat, mühinat. See mühin juhataks meid jälle kose juurde. Kust Narwa nimi tulnud, see küsimine ootab weel põhjalikku uurimist. Wanemad õpetlased otsisid Narwale Wene sõnast нарывъ seletust. Hiljuti on Dr. G. v. Sabler uue seletusega wälja astunud (Sitzungsberichte d. Gelehrten Est. Ges. 1910): nimi tulla wanast Germaani keelest, kus sõna narwa, nagu hiljema Saksa keele sõna narwe = kitsust, lõiget tähendada; sest juurest praegune Saksa sõna Narbe. Sabler ühendab Narwa nime Nerftiga Kuras, Skandinaawia jõe nimega Narwi, Islandi nimega Narfi ja Ameerika nimedega Narrows. Prof. Kettunen otsib nimele Wepsa keelest seletust: läwe = kosk.

Othaccaverae, 6 = Ohakwere mõis ja küla. Nimi enne Ohdakawere, sest hiljemini Ohakwere.

Paccari, 5 = Pagari mõis ja wald.

Akimal, 9 = Agima.

Kaltanus, 10 = Paucker arwab, et see Wokat tähendab, mis enne Kollota nime kandis. Liberi järele wõib oletada, et kohta Kalda wõi Kaldane nimetati. Sillamäel Lüganuses on Kalda talu. Peale selle on Kalina küla olemas. J. Jõgewer oletab nime tekkimist sõnast Koldss, kolta = õõnes kallas.

Meintacus, 11 = Mäetaga mõis ja wald. Wanemad inimesed mäletawad. et kohta enne Mähentagan kutsutud, nagu samas wallas leiduwat Jõetaga küla Johentagan.

Waeudith, 9 = Wõide küla Mäetaguses. Alguses ehk Wöötide küla. Liberi nimi annab põhjust weoteede peale mõtelda. Waewalt nimi nii õieti kirjutatud.

Ragwas, 6 = Ratwa wõi Radwa küla Mäetaga. Nimi ehk alguses Radapää.

Kikalae, 5 = Kiikla mõis ja wald. Nimi alguses Kiik-ala, Kiigeala. J. Jõgewer oletab nime Soome sõnast kiikas = kitsas.

Waerkun, 13 = Wõrnu küla Kohtlas. Wanus kirjus koha nimi Woryness, Wornoby, Worrimes, Wörni ja Werno. Esiotsa wist Wõrgun, Wõrgu küla; sellest hiljem Wõrnu.

Odris, 18 = Ereda mõis ja wald. Saksa keeli Erredes. Gutsleff oma Eesti grammatikas nimetab Erredes Eesti keeli Odre-mõis. 1586 öeldakse Ereda mõisa päralt „Ottris“ küla olewat. Endine küla nimi osalt mõisalegi saanud. J. Jõgewer tuletab Odris sõnast oter = kõrgem äär.

Kawal, 18 = Kahala küla Tammikus. 1583 ja 1587 nimetatakse Kaffla, 1770 ühendab v. Schwebs küla Ädisega; siis kannab küla juba Kahala nime. 1800 liidetakse küla Tammiku walla külge.

Oia, 15 = Oja küla ehk Ojamaa küla Kukruses.

Damicas, 9 = Tammiku mõis.

Hvalet, 2 = Walaste Järwe wallas. Knüpffer arwab, et see Wallastu küla Ontikas tähendab, Paucker aga rootsiaegset „Walliwere“ küla. Põhja kirjawiisi järele on Liber nimele h ette kirjutanud. Nimi sõnast walas (wõrdle walaskala).

Cirpae, 1 = Käwa küla Järwe wallas. Liberi kirjutuse ajal nimetati kohta Kärba (Liber Kirba); r langes aja jooksul nimest wälja ja nii tekkis Käwa.