Daani hindamise raamat/Hageri

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

Haeriae = Harju maakund.

1. Parochia Haccritz = Hageri kihelkund.

Hageri kihelkunda arwati Liber census Daniae kirjutuse ajal suur osa praegust Rapla ja Nissi kihelkunda. 1582 kannab kihelkund nime Hakris. Nagu Liberi ja muist wanust kui ka saksakeelsest nimest näha, tohiksime oletada, et kohta wanasti Hageriseks hüüti. Aja jooksul kadus lõpp -se ja järele jäi Hageri.

Tedan, 15 = Tõdwa küla Sakus. w nimest wälja jäetud. Wanasti leidus Eestimaal mõisnikusugu Tödwen, kes nime wist sellest külast saanud.

Orgiol = Oruküla Adilas. 1586 nimetatakse kohta Oriel.

Pyol, 15 = Pihali külas Adilas. Nimi wanasti wist Pihula wõi Pihala.

Kaxwold, 12 = Kasuküla Tohises. Teisendi järele Kazwold. Liberi järele oletada kandis küla enne nime Kasuwald.

Koylae, 14 = Kohila. 1586 nimetatakse kohta Koyall. Praegu räägitakse nime wahel ilma h-ta. Wist kuuldi wanastigi niisugust hääldamist. Nii tekkis Liberi Koylae ja sakslaste Koil.

Hakriz, 6 = Hageri küla. Wähe ülemal kirjutas Liberi kirjutaja weel Haccritz, nüüd korraga Hakriz, teisendis koguni Hakrotz.

Kyuizael, 15 = Kiwise Rabiweres. Nagu Liberi nimest ilmub, kandis koht wanasti Kiwiselja nime. Wiimane nimi lühenes aja jooksul Kiwise’ks. 1586 kannab koht nime Kawpisell.

Sandae, 11 = Aanda küla. Paucker arwab Sondo külaks Kelbas.

Laemaech, 10 = Läämiku talu Adilas. Alguses wist Lämmiku.

Aekizae, 7 = Aigitse küla Ohulepas. Sõna juur wist aegine.

Kustizae, 17 = Kustja küla Haibas. 1586 nimetatakse kohta Kustuse külaks.

Hovympae, 7 = Howimpää, Hoowipää — koht tundmata. Wõimalik, et Liber Hawympää = Hawinpää asemel Howympää kirjutas. Hawinpääst wõiks Haiba Hageris tekkinud olla.

Mandaes, 4 = Mõnuste küla Kirnas, arwab Paucker. Rootsi ajal kannab küla wanus kirjus nime Monasta. Liberi kirjutusewiis tuletab maanteed meelde.

Angaer, 12 = Angerja. Angerja omanikku kutsub Liber Heinrich fan anger. Angerja on siis Angeri sugukunnale nime annud.

Loal, 23 = Loa, Lohu, Saksa keeli praegu weel Loal. Oletataw, et eestlased muiste kohta Lohula wõi Lohala kutsusid. Sellest lühenduse teel hiljemini Lohu ja Loa.

Kiaeppaekylae, 23 = Käbiküla Ruilas.

Tois, 8 = Tohise. Wist räägiti wanastigi wahel h liig õrnalt nimes wälja, nii et Liber ja pärast sakslased Tohisest Tois tegid. 16. aastasaja lõpul arwati Tohise küla Ruila mõisa alla.

Koil, 10 = Kohila. Küla oli wist kahte jakku jagatud. Iga jao ülem kirjutas nime isewiisi.

Roci, 11. Suhm on nime Koci lugenud. Raske ütelda, kas nimi Roci wõi Koci. Et Liberil c ja t ühte moodi, wõiks nime Kodiks ehk koguni Koodiks lugeda. Aga niisama ka Rootsiks. Tohises on Rootsi küla.

Kuaet, 11 = ehk Kohatu. 9. aprillil 1249 kuulutab kuningas Eerik, et ta Tallinna piiskopp Torkelile ja järeletulijatele 14 adramaad „Kuates“ annab jäädawaks omanduseks. 1586 nimetatakse kohta Koijat. Liberi kirjutaja on nimest wist h wälja jätnud.

Paihac, 6 = Pajaka Nissi kihelkunnas.

Hopasal, 6 = Ubasalu külas Pajakas. 1586 nimetab Landrolle kohta Hoposal. Kui nimi mitte uba-sõnast, siis hubast = kohew, kerge.

Kirmaer, 7 = Kirnu Hageris. Wõimalik, et r eksikombel sõna lõppu sattunud; aga ka wõimalik, et nimi alguses Kirmaru kuulus. Rootsi ajal oli Kirnu Kohatuga ühendatud.

Uarpal, 10 = wanade eestlaste Jaanilinn Lääne raja ligidal Nissis. Läti Hindrik hüüab kohta Warboleks; selle järele kutsutakse seda wana linna meie ajal kirjanduses Warbolaks. Wanad Wene ajaraamatud annawad kohale nime Воробинъ ja Воробьевъ Носъ. Wenelased arwasid nime warblast tähendawat ja andsid linnale sellekohase nime. Kuid Jaanilinnal pole warblasega midagi tegemist. Ümberkaudne rahwas hüüab kohta praegu weel Warbjalaks. Warbjala käib Liberi Uarpal nimega ühte. Warpal tuleb sõnast warb ja ala. Koht seega Warbala. Läti Hindrek eksikombel sõna teises silbis a o-ks muutnud. Ala sõna leidus wanus nimedes sagedasti, meie päewil on see aga kadunud ja lühendus -la sõna lõpul weel järele jäänud. Alal hoitud -ala on mulle ainult Hobuala nimes Kanapääs, Haniala nimes Kaarmal, Saloala nimes Otepääs silma puutunud. Muidu on paljud endised -ala lõpulised nimed enestele jalad alla wõtnud, näituseks Waskjala, Walljala, Halljala, Mustjala j. n. e. Mustjala on Soomes praegugi weel algupärase kuju alal hoidnud = Mustiala. Ilma „jalata“ ilmub praegu weel Warbala Warblas. Peterhofi maakunnas leidub Warpala = Warbala.

Othaencotaes, 14 = Ohukotsu, Ohekotsu. 1586 nimetatakse kohta Odenkotza. Tuletab karukodu meelde. Alguses nimi wist Otenkodusoo wõi -koduase, Ohukatsu pool leidus weel hiljuti palju metsa. Kõik külad Ohukotsust peale Kose kihelkunnani seisid Daani kuninga otsekohese walitsuse all.

Jales, 14 = Jalase küla Kuusikul.

Capal, 30 = Kabala. Kabala = kuiw koht. J. Jõgewer: kabal = mari, Schellbeere.

Lepac, 8 = Lepiku küla Kurtnas. Lohul Lepiku talu.

Pasae, 12 = Tundmata.

Rapal, 8 = Rapla. Nagu Liberi nimest selgub, kandis koht sel ajal Rabala nime. Kirjutaja jättis wiimse tähe ära; nii sündis Rapal = Rabal. Saksakeelne nimi Rappel nagu tahaks tähendada, et nime algust rappest otsida, seega Rapla rapete koht, Rapela. See oletus ei ole tõenäoline. Ligemal oletamine, et raba Raplale nime annud. Rapla siis koht, kus raba olemas = Rabala. Rabalast lühenduse teel Rapla. Rabala nimi ongi kohane, sest Rapla ligidal leidub raba. 1586 kirjutatakse, et küla tühi ja ainult weskis inimesi elab. Rapla kirikut nimetab üks kuningas Waldemar III kiri 1346. aastast. 1478 pandi Rapla ja Alu külad 44 marga eest Paadise kloostrile pandiks. 1650 kinkis Alu omanik Hans Wrangel Rapla küla Rapla kirikule päranduseks.

Accola, 10 = Aakla küla Kehtnas. Paucker arwab, et see Kehtna küla Hackel on. Kuid Hackel kirjutades astub Paucker Liberi jälgedesse. — Juuru Maidla Aola küla Raplast liig kaugel.

Mahethae, 9 = wist Matiküla Riisiperes, arwab Paucker. Liberi ajal koht wist Maheda. Kuidas Mahedast Mati sündis, jääb seletamata.

Piacae, 4 = Pühatu, arwab Paucker. Wõimalik ometi, et Piacae nimes Paka peitub. Paka nimeline mets on Raiküla mõisa ligidal, kõrgel mäel, mille üks serw 2—3 sülla kõrgune kalju on. Rahwas nimetab kohta linnamäeks. Oletades, et i asjata nagu Kiarpalas ja Kiaeppäekülas nimesse kirjutatud, ilmuks meile selge Paka. Paka wõiks Läti Hindreku Maianpathe (XXIX, 7) olla.

Kipunkaelae, 3 = Kibunküla, nüüd Keoküla Raikülas. p = b langes wahelt wälja, niisama omastawa lõpp ja järele jäi Kiuküla = Keoküla.

Linas, 7 = Linnaaluste küla Keawa mõisa juures. Siin ligidal oli muistne Osek Kedipiwgi.

Raiklaep, 5 = Raiküla. Liberi teisendis Raiklap. Liberi järele wõiks oletada, et koht muiste Raiklepa nime kandis, eeldatud, et Liberi kirjutus õige. 1586 nimetatakse kohta Raeküla.

Sonalae, 7 = Sooaluste küla Järwakandis. Nimi alguses wist Soonala, sest hiljemini Sooaluste, ka Soali.

Laelleuer, 5 = Lellepere, mõis ja wald. Saksa keeli Lellefer. -were lõppude kohta leidub enam kui 10 seletust, aga ükski pole üleüldist wastuwõtmist weel leidnud. J. Jung ja mitmed muud katsuwad -were lõppu perest tuletada. Mõnes kohas tarwitatakse -were ja -pere segamini. Nii öeldakse wahel ka Lelleweregi, kui ka Lellepere sagedamini esineb. Wigalas tuntakse ainult -peresid ja need -peredki lühenewad enamasti -bre’ks, näituseks Tidubre, Konobre, Konnabre, Allibre jne. — Prof. Kettunen ja M. Weske otsiwad lõpu -were sündi weerest, E. Ahrens Soome sõnast werha ja werho, wahel wuori, nagu Rakwere nimes; E. Pabst sõnast ware, Dr. Bertram niisama nagu Kodawere rahwas sõnast weri, kusjuures Bertram werele enam suguseltsi tähenduse annab. Kuulu järele kaldunud Dr. Fählmanngi selle arwamise poole. Prof. Pott otsib -werele seletust Ladina keele sõnast „fara“ = mõis, koht. Schade oma sõnaraamatus tuletab fera = osa, külg, Gooti keeli fera = külg, maakülg meelde. Weel muid arwamisi on awaldatud. Minu oletamise järele wõiks -were mõnes kohas pere, enamasti ometi weere sõnast tekkinud olla. — Lellu = wajuw, kõikuw raba.

Soka, 3 = Sakwa küla Waltus. Tohises on Saku küla.

Purculi, 10 = Purku küla Järwakandis. 1696 nimetatakse kohta Porkall. Alguses koha nimi wist Purkula. Purku = tuisk.

Kiarpalae, 8 = Karbla küla Lelleperes. Enne koha nimi Karbala; lühenduse teel sest Karbla. Karba = kõrw; karbala = pisar; jõhwikas.

Waskilae, 2 = Wastja küla Kehtnas. 1586 nimetatakse küla koguni Waschell. Küla endine nimi wist Wasküla.

Raekaevaer, 6 = Kaegepere küla Raikülas, ametlikes kirjus Kaegewere. Liber on K asemele wõõriti R kirjutanud. Knüpffer arwab, et Raekawer „Rackefer“ küla Raikülas tähendab. Kuid niisugune küla puudub Raikülas. Leidub ainult Raela.

Calablia, (ka Salablia), 5 = Kalbu küla Kehtnas. 1587 nimetatakse Kehtnas Kallope küla. Selle nimetuse järele wõiksime oletada, et küla enne nime Kalapea kandis. Liberi kirjutaja leidis käsikirjast Kalapea, Kalapia = Calabia eest ja lisas kogemata nimele l juurde = Calablia. Kalapeast tekkis Kalbe, Kalbu, nagu ligidal olewast Kädenpeast aja jooksul Keawa sündis.

Kiaeppaekulae, 5 = Käbiküla Kehtnas. Liberi järele wõiks küla Kääpakülaks, Käpakülaks lugeda. Kääpa ja Käpa küla puuduwad, Käbiküla leidub, seega tähendab Liberi nimi Käbiküla.

Natamol, 6 = Nadalama küla Kehtnas. Alguses ehk Madalama wõi Madalmaa. Ometi puuduwad näitused m moondumisest n-ks.

Compayas, 10 = ehk Kumma küla Waltus.