Daani hindamise raamat/Katkuküla

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search

X. Lemmun kylagund.

12. Parochia Kactaekylae = Katkuküla kihelkund = praegune Simuna kihelkund.

Nime esimeses pooles Liber c ja t ära wahetanud, niisama u asemele a pannud. Nime sai Katkuküla kihelkund Katkakülast. Wist möllas muiste ses külas kange katk, missugusel põhjusel rahwas talle Katkuküla nimeks andis. 1586 nimetatakse kohta Katküll ja Ketküll. Knüpffer arwab seda Ketküla Läti Hindreku „Ketiseks“. Simuna kirikut arwatakse ristiusu esimeste kirikute hulka Eestimaal. Kuningas Waldemar III pühendas 2. mail 1346 kiriku apostli Siimona ja Juuda nime peale ja määras ta Tallinna Toompea armsate naiste peakiriku walitsuse alla. Simuna kirikule ehitati Wäike-Maarja kirik kabeliks juurde.

Silgele, 5 = Selli wald. Liberi järele arwata, et kohta enne Selgälä, Seliküla hüüti.

Hyrvelae, 12 = Hirla küla. Alguses muidugi Hirwela, seega hirwede koht. Hiljem langes nimest w wälja ja nii tekkis Hirla.

Avendoys, 10 = Awanduse wald. 1586 kirjutatakse Awendes.

Viliacveri, 6 = Willakwere küla Waimastwere wallas Laiuse kihelkunnas. Nimi oli enne wist Wiljakwere, sest hiljemini Willakwere. Rootsi walitsuse ajal tülitseti, kas Willakweret Simuna wõi Laiuse kihelkunda arwata. Külarahwas hoidis Simuna kiriku poole, Tartu konsistoorium aga määras küla Laiuse kogudusesse. Sest saadiik arwatakse küla Laiuse kihelkunda. Willak J. Jõgeweri järele paas.

Emomaekae, 10 = Emomäe wald.

Kogelae, 12 = Koila wald. Liberi nimest ilmub, et koht enne Kohela ehk Kohila nime kandis.

Tamicas, 8 = Tammiku küla.

Kaersaelae, 2 = Kärsa wald. Koht kandis waremalt kas Kärsälä wõi Käärselja, Käärsella nime.

Salda, 15 = Salla wald.

Kaegynurmi, 12 = Käginurme. Niisugusenimelist kohta enam ei tunta, küll aga leidub Simunas Nurme küla.

Katinkylae, 3 = Kadiküla Sallas.

Tamicas, 11 = Salla Tammiku küla.

Lestaenormae, 2 = Laasnurme mõis; Alasnurme küla Sallas.

Avespae, 8 = Aawispää, Aespa küla. Läti Hindrek nimetab (XXIII, 7) kohta Anispe. Wist oli algupäraselt Hindrekulgi Awispe. 1219 olid Awispääs liiwlased ja lätlased „maja“ pidamas, kui nad Wirumaad rüüstama tungisid. Küla ligidal nähakse praegu weel wana kantsi asemeid. — Arwatakse, et nimi Liiwi sõnast Abös = aab ja pää tuleb; Awespae siis = Haawapää, sest lühendusel Aespa.

Paysseverae, 8 = Paaswere wald.