ENSV ÜVT 1989 nr 18 art 223
Tekst[muuda]
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI SEADUS
Eesti NSV isemajandamise alused
Eesti NSV on suveräänne nõukogude sotsialistlik riik, millest tuleneb Eestimaa rahva õiguste prioriteet oma elukeskkonnale, tootmistingimustele ja loodusrikkustele. Eesti NSV kui rahvusvabariik teostab iseseisvat sotsiaal- ja majanduspoliitikat, ühitades seejuures oma rahvusriiklikke huve NSV Liidu kui liitriigi huvidega. Eesti NSV iseseisvat majanduspoliitikat realiseeritakse vabariigi isemajandamisena, mille puhul vabariigi kulud kaetakse tema enda tuludest ning Eesti NSV territooriumil toimuvaid majandusprotsesse juhivad iseseisvalt vabariigi riigivõimu- ja -valitsemisorganid. Isemajandava Eesti NSV majandussuhteid NSV Liidu organite, teiste liiduvabariikide ja nende osade ning välisriikidega reguleeritakse omavaheliste kokkulepete ja lepingutega.
Eesti NSV kui liiduvabariigi majanduslik iseseisvus tuleneb NSV Liidu kui suveräänsete riikide liidu olemusest ning tugineb õigusriigi põhimõtetele.
I osa.
Vabariigi isemajandamise mõiste, põhieesmärgid ja -printsiibid
Paragrahv 1. Eesti NSV isemajandamise mõiste
Eesti NSV isemajandamine on majanduselu korraldamise viis, mis lähtub Eesti NSV suveräänsusest, tema rahvamajanduse terviklikkusest ja suhtelisest eraldatusest NSV Liidu rahvamajanduskompleksis. Isemajandava Eesti NSV majandus funktsioneerib valdavalt iseregulatiivselt isetasuvuse, enesefinantseerimise, isejuhtimise ning enesekontrolli põhimõtetel, lähtudes Eesti NSV seadusandlusest.
Paragrahv 2. Eesti NSV vastutus isemajandamise oludes
Isemajandav Eesti NSV vastutab täielikult oma majandustegevuse efektiivsuse ja tulemuste eest vabariigi elanikkonna ees tema sotsiaalsete, materiaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamisel ning Eesti NSV loodusvarade säästlikul kasutamisel ja ökoloogiliselt rahuldava keskkonnaseisundi säilitamisel, samuti oma lepinguliste kohustuste täitmise eest suhetes NSV Liidu organite, teiste liiduvabariikide ja nende osade ning välisriikidega.
Paragrahv 3. Eesti NSV koht üleliidulises ja rahvusvahelises tööjaotuses
Eesti NSV võtab osa üleliidulisest ja rahvusvahelisest koostööst ja tööjaotusest oma looduslikele, demograafilistele ja kultuurilistele eeldustele ning võimalustele sobival viisil nii NSV Liidu rahvamajanduse kui ka maailmamajanduse raames ekvivalentse, vastastikku tulusa kaubavahetuse tingimustel.
Paragrahv 4. Eesti NSV majanduskompleksi terviklikkus
Kõik Eesti NSV territooriumil paiknevad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid kuuluvad üldjuhul Eesti NSV rahvamajanduskompleksi, mida suunavad ainult Eesti NSV riigivõimu- ja -valitsemisorganid. Eesti NSV riigiorganite loal ja vabariigi vastavate seaduste alusel võivad Eesti NSV-s töötada ka üleliidulised, samuti teiste liiduvabariikide ning välisriikide ja nende kodanike ettevõtted, asutused ja organisatsioonid. Kõik Eesti NSV territooriumil asuvad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, sõltumata nende alluvusest ja kuuluvusest, on kohustatud järgima Eesti NSV seadusandlust.
Eesti NSV-le ja tema ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele, samuti üksikisikutele kuuluvaid majandusüksusi võib rajada ka NSV Liidu teistes liiduvabariikides ja välisriikides nende seadusandluse alusel
Paragrahv 5. Eesti NSV isemajandamise põhieesmärgid
Eesti NSV isemajandamisel peetakse prioriteetseteks neid eesmärke, mis aitavad kaasa Eesti NSV kõigi elanike, sõltumata nende rahvusest ja kodakondsusest, elukvaliteedi tõstmisele, arengu- ja eneseteostusvõimaluste laiendamisele ning elukeskkonna ökoloogiliselt rahuldava seisundi säilitamisele ja parandamisele.
Majandustegevuse suunamisel lähtutakse vajadusest kindlustada põlisrahvuse jäämine oma ajaloolisel territooriumil poliitilist, kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku arengut määravaks põhisubjektiks. Eesti NSV majanduselus tuleb tagada eesti rahvuse osatähtsuse säilimine ja suurenemine, demograafilise situatsiooni paranemine, eesti rahvuse sotsiaalse ja professionaalse struktuuri taastootmine, kultuuritraditsioonide järjepidevus ning vaimse potentsiaali areng ja selle rakendamisvõimaluste laienemine.
Eesti NSV sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja ökoloogiliste eesmärkidega vastuolus olevat tegevust tõkestatakse õiguslike ja majanduslike vahenditega.
Paragrahv 6. Majanduselu suunamine isemajandamise tingimustes
Eesti NSV riigivõimu- ja -valitsemisorganid suunavad vabariigi majanduselu valdavalt kaudsete majanduse reguleerimise meetoditega (maksud, krediidid, hinnad, sihtfondide eraldised jm.), lähtudes seejuures Eesti NSV normatiivaktidest ja sekkumata vahetult ettevõtete majandustegevusse. Riigiorganid koostavad Eesti NSV majanduse strateegilise arengu kavad ning loovad tugisüsteemid ja -fondid nende elluviimiseks, samuti teostavad diferentseeritud regionaal- ja struktuuripoliitikat, tagamaks vabariigi monede piirkondade ja rahvamajandusharude mahajäämusest ülesaamine. Majandustegevuse edendamiseks abistavad riigiorganid ettevõtteid ja organisatsioone toorme ja tehnoloogia hankimisel ning toodangule sobivate turustamisvõimaluste leidmisel.
Riik loob soodsad tingimused Eesti NSV majanduse arendamiseks kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise alusel, teostades innovatsioonipoliitikat ja kasutades selleks majanduslikku soodustusrežiimi, toetades kõrgtehnoloogilisi arendusorganisatsioone, tagades rahvusvahelise side ja veonduse ning töötajate täiendus- ja ümberkoolituse. Välisriikide kapitali paigutamist vabariigi majandusse stimuleeritakse eelkõige tootmise moderniseerimise ja ümberprofileerimise huvides.
Paragrahv 7. Eesti NSV isemajandamise põhiprintsiibid
Isemajandava Eesti NSV majandussuhted on rajatud järgmistele printsiipidele:
1) omandusvormide paljusus ning kõigi omandusvormide riiklik kaitse;
2) ettevõtluse vabaduse ja turumajanduse arengu tagatus;
3) territoriaaljuhtimise detsentraliseeritus;
4) avatus ja partnerlus suhetes teiste NSV Liidu osadega, samuti majanduslikes välissuhetes.
Paragrahv 8. Omandusvormide paljusus
Eesti NSV-s eksisteerib omandusvormide paljusus. Omandus on seaduse kaitse all. Omanikule tekitatud kahju kuulub hüvitamisele vastavalt Eesti NSV seadusandlusele. Riik soodustab erinevate omandusvormide integratsiooni.
Omandusvormide paljusus loob tingimused ettevõtluse organisatsiooniliste vormide mitmekesisuseks.
Paragrahv 9. Pangandus ja raharinglus
Eesti NSV kompetentsi kuulub panganduse ja raharingluse korraldamine, kaasa arvatud oma raha sisseseadmine ning selle teiste valuutade, sealhulgas rubla kui NSV Liidu ühisvaluuta vastu vahetamise korra ja kursi kindlaksmääramine. Eesti NSV majanduse arendamise üheks eesmärgiks on saavutada Eesti NSV raha vaba konverteeritavus välisriikide valuuta suhtes.
Eesti NSV pangasüsteem koosneb Eesti NSV Keskpangast (Eesti Pank), kommertspankadest ning muudest spetsialiseeritud krediidiasutustest. Eesti Pank on iseseisev organisatsioon, mille põhikirja kinnitab Eesti NSV Ülemnõukogu.
Paragrahv 10. Ettevõtluse vabaduse ja turumajanduse arengu tagatus
Ettevõtluse vabadus ja turumajanduse areng tagatakse Eesti NSV-s täisisemajandavate ettevõtete isearenemise soodustamisega ning nende õiguste ja tulude riikliku kaitsega. Kindlustatakse ettevõtete iseseisvus oma majanduselu korraldamisel ning soodustatakse nende organisatsioonilist mitmekesisust Eesti NSV normatiivaktidega luuakse tootmise suurja väikevormide tekkimiseks ja arenguks võrdsed võimalused, tagades sellega vabariigisisese majanduse paindlikkuse ja ettevõtetevahelise konkurentsi, mis tõkestab monopolismi.
Ettevõtete tegevusse võib riik vahetult sekkuda vaid Eesti NSV seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras, samuti loodusonnetuste ja eriolukordade puhul või siis, kui ettevõte kahjustab teiste subjektide õigusi ja seaduslikke huve.
Paragrahv 11. Territoriaalse juhtimise detsentraliseeritus
Vabariigi kõigi piirkondade areng tagatakse maksimaalselt kohalike elanike huvides ja initsiatiivil. Eesti NSV territoriaalse haldussüsteemi moodustavad esmas- ehk madalama tasandina maakonnalinnad, alevid ja vallad, mis kujundatakse rajoonilise alluvusega linnade, alevite ja külanõukogude baasil, ning teisese ehk kõrgema tasandina vabariiklikud linnad ja maakonnad (praegused vabariikliku alluvusega linnad ja rajoonid).
Kohaliku omavalitsuse võimuorganiteks on kohalikud rahvasaadikute nõukogud, kelle pädevus sätestatakse Eesti NSV seadusandlusega kohaliku omavalitsuse kohta, millega piiritletakse ka kohalike täitev-korraldavate organite moodustamise kord ja funktsioonid.
Kohaliku rahvasaadikute nõukogu pädevuse piires vastuvõetud otsused on kohustuslikud vastaval territooriumil tegutsevatele ettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele, ameti- ja teistele isikutele. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud korraldavad oma territooriumil sotsiaal- ja majanduselu isemajandamise printsiipidest lähtudes. Kohalikul rahvasaadikute nõukogul on iseseisev eelarve, mida ei arvata kõrgemalseisva eelarve koosseisu. Kohaliku eelarve kujundamise ja kasutamise korda reguleerivad Eesti NSV eelarve- ja maksukorralduse aluste seadused. Majandustegevuse alustamine ja loodusvarade kasutamine kohaliku rahvasaadikute nõukogu territooriumil toimub vastava kohaliku rahvasaadikute nõukogu loal.
Paragrahv 12. Avatus ja partnerlus Eesti NSV isemajandamise tingimustes
Eesti NSV osaleb majanduse avatuse printsiibil aktiivselt nii NSV Liidu sisestes kaubavahetus (turu-) suhetes kui ka vastastikku kasulikus koostöös välisriikidega.
Eesti NSV kuulumine NSV Liitu ei välista tema suveräänsete õiguste realiseerimist suhetes teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
II osa. Omandus
Paragrahv 13. Omandusvormid Eesti NSV-s
Omandus Eesti NSV-s esineb järgmistes vormides: Eesti NSV riiklik omandus, kooperatiivsete ning ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste ning üksikisikute omandus. Eesti NSV seadusandlusega määratud piires on Eesti NSV-s lubatud samuti nii NSV Liidu, teiste liiduvabariikide, välisriikide kui ka nende juriidiliste isikute ja kodanike omandus. Eesti NSV-s on lubatud erinevate omanduste mitmesugused segavormid.
Põhilised tootmisvahendid on ühiskondlikus omanduses. Seadusega määratud piires on lubatud väikeeraomandus.
Paragrahv 14. Omandisuhete reguleerimine Eesti NSV-s
Omandisuhteid Eesti NSV-s reguleeritakse Eesti NSV seadusandluse ja lepingutega.
Lähtudes kõigi omandusvormide võrdõiguslikkusest Eesti NSV-s, loob riik tingimused kõigis omandusvormides asuva vara rohkendamiseks, kogu ühiskonna ja üksikisikute huvides.
Paragrahv 15. Eesti NSV riiklik omandus
Eesti NSV ainuomanduses on maa, maapõu, õhuruum vabariigi territooriumi kohal, sise- ja territoriaalveed, mandrilava, mets ja muud loodusvarad. Eesti NSV territooriumiga piirneva Läänemere majandustsoonis asuvate ressursside valdamis-, kasutamis- ja käsutamisõigus on rahvusvahelises õiguses tunnustatud ulatuses Eesti NSV-s.
Eesti NSV omandusse (sealhulgas munitsipaalomandusse) kuuluvad põhilised tootmisvahendid tööstuses, ehituses, põllumajanduses, transpordis ja sides, riiklikud pangad, riiklike kaubandus-, kommunaal- ja muude ettevõtete vara ning riiklik elamufond, aga ka muu vara, mis on tarvilik Eesti NSV sotsiaalse ja majandusliku arengu kindlustamiseks.
Paragrahv 16. Munitsipaalomandus
Eesti NSV omandus võib esineda munitsipaalomandusena. Munitsipaalomanduses on kohalike võimuorganite valduses, kasutuses ja käsutuses olev vara.
Munitsipaalomandusse kuuluva vara õigusliku režiimi määravad kohalikud võimuorganid kooskõlas Eesti NSV seadustega.
Munitsipaalomandusse objektide andmine, äravõtmine või ümberjaotamine kõrgemalseisvate riigivõimu- ja -valitsemisorganite poolt ilma kohaliku võimuorgani nõusolekuta on keelatud.
Paragrahv 17. Eesti NSV riiklikud ettevõtted
Eesti NSV omandusel, sealhulgas munitsipaalomandusel põhinevad riiklikud ettevõtted valdavad, kasutavad ja käsutavad neile kuuluvat vara kas operatiivse haldamisõiguse alusel (riigiettevõtted) või delegeeritud omandiõiguse alusel (rahvaettevõtted). Rahvaettevõtted on neile kuuluva vara omanikud.
Eesti NSV omandiõiguse delegeerimine (üleandmine) rahvaettevõttele toimub Eesti NSV seadusandluses ettenähtud korras.
Paragrahv 18. Kooperatiivsete organisatsioonide, ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste omandus
Kooperatiivsed organisatsioonid ja nende ühendused, ühiskondlikud organisatsioonid ja ühiskondlikud liikumised valdavad, kasutavad ja käsutavad nendele omandiõiguse alusel kuuluvat vara vastavalt oma registreeritud põhikirjale ja Eesti NSV seadusandlusele.
Paragrahv 19. Üksikisikute omandus
Üksikisikute omandus Eesti NSV-s esineb isikliku omandusena või väikeeraomandusena.
Isiklik omandus on isiklike tarbimisvajaduste rahuldamise aluseks. Väikeeraomandus moodustab üksikisikute kaubatootmise majandusliku aluse.
Üksikisikute omand on võõrandatav ja pärandatav.
Paragrahv 20. Väljaspool Eesti NSV-d asuv omandus Väljaspool Eesti NSV-d asuva Eesti NSV riikliku vara ja kooperatiivsete ning ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste ning Eesti NSV kodanike omanduses oleva vara valdamise kasutamise ja käsutamise tingimused määratakse kindlaks vara asukohariigi seadusandluse ja vastavate lepingutega.
Eesti NSV osutab abi käesoleva paragrahvi lg. 1 märgitud omanduse kaitsmisel.
Paragrahv 21. Välisriikide kodanike eraomandus Eesti NSV-s
Eesti NSV seadusandlusega sätestatud piires võib Eesti NSV-s esineda eraomand, mis kuulub kas osaliselt või täielikult välisriikide kodanikele või nende ühendustele.
III о s a.
Sotsiaalsed garantiid ja piirangud isemajandavas Eesti NSV-s.
Isemajandamist käsitlev seadusandlus
Paragrahv 22. Eesti NSV majanduskorralduse sotsialistlik iseloom
Isemajandava Eesti NSV majanduskorralduse sotsialistlik iseloom väljendub riiklike sotsiaalsete garantiide loomises ning piirangute kehtestamises tagamaks elukeskkonna stabiilsuse ja inimsõbralikkuse, samuti sotsiaalse õigluse ning tarbijate huvide kaitse.
Paragrahv 23. Looduskaitselised piirangud
Majandusettevõtete paigutamisel ja arendamisel kehtestatakse seadusandlikult looduskaitse ja looduskasutuse alased piirangud, sealhulgas keskkonnaohtlike ettevõtete sulgemise kord.
Paragrahv 24. Sotsiaalse heaolu tagamine
Eesti NSV-s tagatakse elanike materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamise baastase, mis määratakse Eesti NSV normatiivaktid ga. Riik arendab välja vähemalt baastaset tagava infrastruktuuri.
Eesti NSV elanike vahel toimub rahvatulu jaotamine töötasude, pensionide ja stipendiumidena eelkõige vastavalt iga töötaja kvalifikatsioonile ja tööpanusele, kusjuures kõigile Eesti NSV elanikele (perekondadele) tagatakse riiklikult vähemalt elatusmiinimumile vastav sissetulek. Eesti NSV elanikele tagatakse eluase Eesti NSV elamuseadusandluses ettenähtud korras.
Isemajandav Eesti NSV kaitseb perekonda, sealhulgas vanemate ja laste tervist, tagab õiguslikud ja ainelised võimalused laste ja teiste töövõimetute pereliikmete kodus hooldamiseks.
Paragrahv 25. Rändepiirangud ja -garantiid
Isemajandava Eesti NSV rändepoliitika on suunatud vabariigi demograafilise ja sotsiaal-kultuurilise situatsiooni stabiliseerimisele ja parandamisele ning toimub vastavalt Eesti NSV rändeseadusele, millega regulee ritakse migratsiooni ja ühtlasi tagatakse vabariiki elama asuvate teiste rahvuste esindajate kultuurilised ja sotsiaalsed õigused ning adapteerumise võimalused Eesti NSV-s.
Paragrahv 26. Tarbijate kaitse
Isemajandavas Eesti NSV-s rakendatakse riiklikke piiranguid ja soodustusi tarbijate huvide kaitseks, sealhulgas kaupade tervislikkuse ja kvaliteedi kontrolliks ning esmatarbekaupade piirhindade kehtestamiseks ja elukalliduse tõusu kompenseerimiseks.
Paragrahv 27. Töötajate huvide kaitse
Isemajandavas Eesti NSV-s antakse ametiühingutele ja teistele töötajate ühendustele laialdased õigused ja volitused töötajate ning töökollektiivide materiaalsete ja sotsiaalsete huvide ning õiguste kaitseks vastavalt Eesti NSV töö- ja ametiühinguseadustele, samuti muudele normatiivaktidele.
Paragrahv 28. Kultuurialased garantiid
Isemajandavas Eesti NSV-s tagatakse riikliku kultuuripoliitikaga eesti keele ja kultuuri kaitse ning arendamine, Eesti NSV territooriumil asuvate koigi kultuuriväärtuste hoidmine ja rohkendamine.
Eestis elavatele vähemusrahvus tele tagatakse võimalused nende keele ja kultuuri arenguks vastavalt Eesti NSV kultuurautonoomia seadusele.
Paragrahv 29. Haridusgarantiid
Isemajandavas Eesti NSV-s tagatakse riiklikult võimalused üld- ja kutsehariduse saamiseks selle kõigil tasanditel (alg-, kesk- ja kõrgharidusena) vastavalt Eesti NSV haridusseadusele.
Vabanevale tööjõule garanteeritakse ümberõppe ning kvalifikatsiooni täiendamise võimalused koos õppe- ja tööleasumise ajaks vajaliku materiaalse kindlustatusega. Samuti tagatakse tööalase kvalifikatsiooni taastamine lapsehoolduspuhkusel olnud emadele.
Paragrahv 30. Sotsiaalhoolduse ja -kindlustuse garantiid
Isemajandavas Eesti NSV-s kindlustab riik sotsiaalhoolduse ning arstiabi kättesaadavuse kõigile abivajajatele.
Tagatakse vanurite, pensionäride, invaliidide ning füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste sotsiaalne ja majanduslik kaitstus, nende sotsiaalne võrdsus teiste ühiskonnaliikmetega.
Invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspension peab vastama, selle isiku tööpanusele ning ei tohi eila väiksem kehtivast elatusmiinimumist.
Paragrahv 31. Riigi kontroll Eesti NSV-s
Lähtudes käesoleva seaduse paragrahv 4 lg. 1 võivad kõiki Eesti NSV territooriumil asuvaid ning tema rahvamajanduskompleksi kuuluvaid ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone kontrollida ning sellega seoses neile ettekirjutusi teha ainult Eesti NSV riiklikud ja ühiskondlikud kontrollorganid Eesti NSV seadusandluses ettenähtud korras. Vastavalt Eesti NSV poolt sõlmitud kokkulepetele võivad neid kontrollida kä muud kontrollorganid.
Kõigis maksustamist, elanikkonna tervishoiuolusid, looduskeskkonda ja infrastruktuuri puudutavates ning muudes seadusandluses ettenähtud küsimustes kontrollivad Eesti NSV kontrollorganid ka vabariigi territooriumil paiknevaid objekte, mis kuuluvad NSV Liidu teistes liiduvabariikides ja välisriikides asuvatele omanikele.
Paragrahv 32. Eesti NSV isemajandamist käsitlev seadusandlus ja käesoleva seaduse kohaldamine
Eesti NSV isemajandamine toimub Eesti NSV seadusandluse alusel. Lisaks käesolevale seadusele ja sellest lähtudes kehtestatakse Eesti NSV seadused Eesti NSV rahvamajanduskompleksi terviklikkuse, ettevõtluse, Eesti NSV valitsuse, kohaliku omavalitsuse, eelarve- ning maksukorralduse aluste, pankade, välismajandustegevuse, tarbijate kaitse ja hinnakujunduse kohta ning muud seadused ja teised normatiivaktid, millega reguleeritakse Eesti NSV majanduse ning sotsiaal- ja kultuurisfääri arengut. Eesti NSV Ministrite Nõukogu tagab valitsuse normatiivaktide operatiivse vastuvõtmise kooskõlas isemajandamise elluviimisest tulenevate vajadustega.
Kuni Eesti NSV seadusandluse kooskõlla viimiseni käesoleva seaduse ja muude Eesti NSV isemajandamist käsitlevate normatiivaktidega kohaldatakse Eesti NSV-s varem kehtestatud normatiivakte, kui need ei ole vastuolus Eesti NSV isemajandamise seadusandlusega.
Paragrahv 33. Käesoleva seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub vastuvõtmise päevast.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. RÜÜTEL
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. ALMANN
Tallinn, 18. mail 1989.