Eesti vanasõnad (Eisen)/Inimene

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eesti vanasõnad
Matthias Johann Eisen
Teine täiendatud trükk

Inimene.

Inimene ei kasva karistuseta.
Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks.
Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale.
Inimene läheb vanemaks, tõbi nooremaks.
Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe.
Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma.
Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud.
Inimene õpib niikaua kui elab.
Inimene püüab ikka suuremat suutäit kui suhu mahub.
Hea inimene tuleb isegi, paha ei tule paludeski.
Head inimest tuntakse hälli, kurja veel kotigi sisse.
Igal inimesel omad head ja vead.
Mägi ei saa mäega kokku, inimene saab ikka inimesega.
Inimene saab töö eest, lind laulu eest.
Inimese nägu ununeb, teod ei unune.
Inimene eksib sõna pealt, hobune nelja jala pealt.



Pea.

Peaga ei pääse keegi läbi seina.
Palju päid ei sünni ühe mütsi alla.
Tühjad pead ikka püsti.



Silm.

Silm kuningas, käsi tegija.
Silm on hinge peegel.
Silm on ihu küünal.
Silmad jäid õue.
Silmadega sööb enam kui süda (kõht) vastu võtab.
Silmad näevad enam kui silm.
Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab.
Ega oma silm peta.
Võta silm näppu, — küll siis seletad.
Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema.
Silmadega küll vaadata, aga ei käega katsuda.
Haledus ajab silmad paisuma.
Millal põrgu hingist täis saab ehk silm vaatamishimust.
Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest.



Suu.

Suu on südame tulk (mõõt).
Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi.
Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud.
Lahtine suu ei jää nälga.
Ega suu kulu.
Suule kui hunt, tööle kui sant.
Suu suurem kui mees (naine) ise.
Ega suu sarvest ole.
Pea pool suud kinni!
Kes suud ei-oskaspidada, peab kahju kandma.
Puhas suu, puhas käsi käib kõige maailma läbi.
Kes leemega (supiga) suu põletanud, puhub ka vee peale.
Kes võib ilmasuu ja tähva mokad (keele) kinni panna.
Parem suuga paluda kui käega võtta.
Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta.

Kel jalad põlvini poriga, sel suu kõrvuni väega.
Suu seatagu sekki mööda.
Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida.
Pista sõrm suhu, katsu, kas oskab hammustada!
Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast.



Habe.

Habe kasvab kärmemini kui aru.
Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu.
Habe vanataadi ilu.



Süda.

Südamel ei ole akent sisse vaadata.
Kellest süda täis, sellest räägib suu.
Mida pisem keha, seda suurem süda.
Isa (ema) süda laste küljes.
Mis süda vihkab, seda silm ei ihka.
Mis südames keeb, sellest kõneleb (räägib) keel.
Hoia suu kinni, — siis süda jahtub.



Veri.

Veri hoiab vere poole.
Veri paksem kui vesi.
Veri vihkab verevaeva.
Vaga veri ei värise.



Käsi.

Käsi peseb kätt ja kaks kätt pesevad palet.
Üks käsi ei pese üksi.
Ühe käega ei saa sõlme siduda.



Jalg.

Iga jalg teeb isejälgi.
Iga king vajutab (pigistab) oma jalga.
Pikem jalg astub pikemad sammud.
Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab.



Nimi.

Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku.
Nimi ei riku meest, olgu pada ehk pang.
Heal lapsel mõnda (mitu) nime.
Kelle laps, selle nimi.
Aus nimi kallim kui kuld.
Kuidas nimi, nõnda vili.



Pärivus.

Kuidas känd, nõnda käbi.
Käbi ei kuku kännust kaugele.
Kuidas känd, nõnda võsu.
Kuidas isa ees, nõnda poeg taga.
Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel.
Kuidas ema, nõnda tütred.
Ema ees, tütar kannul.
Kuidas kana, nõnda muna.
Kuidas mänd, nõnda kasu.
Kuidas tamm, nõnda tõru.
Kuidas tibu, nõnda tervis.



Vanemad.

Vanema hool on enam kui noorema töö.
Vanemate süda laste küljes, laste süda kivi küljes.
Mis vanemad teevad, seda lapsed näevad.



Isa.

Isa kogub, poeg pillutab.
Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine.
Aisa olgu sikk ehk sokk, kui aga ise olen mees.
Isa, pea kübar peas, kuni elad laste seas!
Isa saab küll naise, aga lapsed ei saa ema.
Isa sepp, poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa.

Kui isa sureb, siis ema kõduneb.
Mis isa korjanud üsaga (sülega), poeg pillab hõlmaga.
Ema mees ei ole ikka lapse isa.
Isa sõna enam kui ema vits.



Ema.

Ega ema vits lapsele liiga tee.
Ema edevus, tütre takistus.
Ema hellitab, isa karistab.
Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega.
Ema pilli tantsib pere.
Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt
Ema sureb, isa põgeneb.
Ema piim kosutab, võõras piim kahandab.
Ema tuntud, isa tundmata.
Ema väga vana, tütar liiga noor.
Ema toimetab enne koitu, tütar magab keskhommikuni.
Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas.
Lapsel valutab sõrm, emal süda.
Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib.
Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida üht ema.
Väimees puuakse võlla, kui naise-ema majas.
Ei viga ämmal, minial mitu viga.



Poeg.

Pojast poolgi turva, tühi turv tüttaresta.
Pojast põlv muutub.
Seni poeg poeg, kui naise võtab.



Laps.

Hea laps hända vaja, — muidu läheb metsa hundiks.
Hea laps kasvab vitsata.
Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal
seisab. Head last nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi.
Heal lapsel mõnda nime (palju nimesid).
Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi.
Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma.
Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber.
Kui läst*karistad, siis ära pärast kahetse.
Tuul kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore.
Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse.
Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa).
Laps, kes kasvab üles hirmuta, sureb auta.
Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 aastale otsa ei saa.
Lapse kümnes on kerge maksta.
Lapsel valutab sõrmeots, emal süda.
Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku.
Laps narmus, siga karvus.
Laps noorem, jalg kärmem.
Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga.
Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita.
(Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale.
Ei saa puust poega ega laastust last.
Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene.
Enneaegsed lapsed ei jää elama.
Kui on läpsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid.
Mida armsam laps, seda valusam vits.
Armas laps, kibe vits.
Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem.
Laps ikka enam kui laast.
Parem elav väeti laps kui surnud kuningas.
Kätki toassa tüliksi, vibu silma pistajaksi.
Käbi ei kuku kännust kaugele.



Mees.

Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil.
Müts mehe au.
Mehe ilu ja koti jämedus on üks.
Mehe kont maksab ikka raha.
Mehe poeg näeb mõnda.
Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas.
Mehel mehe süda.
Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama.
Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse, tuua kui naine põllega välja viib.
Mees, kes räägib, narr, kes üles räägib.
Mees mehe vastu, kaks meest kahe vastu (kuradi vastu).
Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles.
Mees pulmas, hobu põrgus.
Mees püüab hüljest, hüljes meest.
Mees saab mehega kokku, mägi ei saa mäega kokku.
Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema.
Ise mees, ise mehike.
Küll mees oma mehe tunneb.
Kuidas mees, nõnda palk.
Ole ise mees, pea ka teist meheks!
Nii mitu meest, nii mitu meelt.
Kes mees sööb, see mees lööb (teeb).
Kes mees ühest, see mees teisest.
Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool.
Paha mees, parem õnn.
Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge.
Narri meest, aga ära narri mehe mütsi!
Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks.
Ega karjane mees ole ega luts leivakõrvane.
Olgu peig sunt ehk sant, kui aga mees.

Olgu isa hunt või karu, kui aga ise mees.
Kuidas pea, nõnda kübar.
Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks.
Mees silmas, võlg meeles.
Meest mõõdetakse mõistusest.
Mees tuntakse mütsist, naine tanust.
Kes mees siin, see mees seal.
Kes ees, see mees.
Kel püksid jalas, küll see naise saab.
Olgu mees ühe jalaga ja ühe silmaga, naise saab ta ikka.
Hanssu meheks ei arvata ega kiiska kalaks peeta.



Naine, naisterahvas.

Hea naine vaese varandus.
Hea naine paneb 10 penikoormat pingi alla, paha võtab.
Ei naine naljalt teist lähe kiitma.
Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab.
Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole.
Naise võtad, tüli tuleb majasse.
Naise võtad, reed, rattad varsti taga.
Noorikuna pill ja ilu, naisena nälg ja pisarad.
Kaasavara kaotab naise (tüdruku) vead.
Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas.
Piip ligem kui naine.
Ühe naise lõimed, üheksa naise kude.
Naise pea ja kanapea on ühesugused.
Naistel pikad juuksed, kerge meel.
Lesk on katuseta hoone.
Naine mehe nõu, kübar mehe au.
Noorte leskede südamed ja 'kivivaagnad on kerged jahtuma.
Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist!
Naine on maja lukk.

Naist ära vali silmadega, vaid kõrvadega.
Naist ära võta piduajal, hoost ära osta sõiduajal.
Naise ja naise vahet saab sülega mõõta.
Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus.
Naisterahval son pikemad patsid kui aru.
Naisterahva töö ei lõpe eladeski otsa.
Naisterahva töö ja vana hobuse sööt ei paista silma.
Naiste tahk ja kana ninarätik — need kaks vanapaganal teadmata.
Narri naist, aga ära narri naise tanu!
Teine naine on ümmardaja.



Vend, õde.

Veli oma veli, teng võõras vahel.
Venna arm vesine, sõsara arm sõkline, isa arm erapooletu, ema arm igavene.
Õde sooja saunaleili, vend on vilu põhjatuuli.
Venna viha lööb valusamaid haavu kui võõra mehe vaen.



Tüdruk, tütarlaps, tütar, neid.

Järv küla iluks, tüdruk maja iluks.
Läheb tütar toasta, läheb töö toasta.
Vaata tütarlast, enne kui lähed kosima!
Varssa vaadatakse märast, tütarlast tunnistatakse emast.
Kes tütre tahab saada, peab ema meelitama.
Ära arva piigat palest, vaid viisist!
Peast vaadatakse peigu, jalast neidu.
Ei või tütarlast enne tunda, kui tanukandjaks saab.
Esimene tütar eide tõttu, teine teise õe tõttu, kolmas mitte kuidagi.
Nisuleib ja tütarlapsed ei seisa kaua värsked.
Häbenemine ei teota tütarlast.
Pea tüdruk kinni, kui peigmees tuleb;

Ega mehe: kübarat lükata, tüdruku pärg lükatakse maha.
Tüdrukuna tui, naisena nui.
Tüdrukul juba tüdruk, sulasel sulane (poisil poiss).
Suksutajaid palju, päitse pähepanijaid vähe.
Tütarlaps tööta kui teekäija vööta.
Tütarlaps olgu niikaua ' külas kui harakas aiateiba peale maha laskub.
Tütar põlvekõrgune, veimevakk vaksakõrgune.
Tütar toob pidu peresse.
Vanatüdruk saab taeva, kuldkee kaela.



Seltskond, suguvõsa.

Seltsis segasem, hulgas hubasem.
Soos, seltsis ikka suttareid, pesakonnas pergeleid.



Talupoeg.

Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad.
Talupoja sugu ja paju võsu ei kaota keegi ära.
Talupoja tütar talupoja naiseks.
Talupojast saab küll saksa, aga saksast ei saa talupoega.



Peremees.

Peremees tüves, sulane ladvas.
Peremehe hea sõna kutsub. külalisi sisse.
Peremehe jäljed väetavad põldu.
Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved.
Peremehe silm enam kui sulase käsi.
Peremehe silm enam kui käsi.
Peremehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt.
Peremehe silm teeb loomad rammusaks.
Peremees, kes põhku-müüb, sandikoti kaela viib.

Peremees hulgub, ori magab väsimust.
Peremees sööb piima, leiba, sulane sööb soola, leiba.
Peremees ees, sulane järel.
Kuidas peremees, nõnda sulane.
Kui peremees kottu ära, siis' viis vaja.
Parem pisike peremees kui suur sulane.
Rukis maja peremees.
Parem hea sulane kui halb peremees.



Ori.

Taevas orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele summakuda.
Orjavitsal on ka õis.
Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas.
Ori oskab orja õpetada, varas varast nuhelda.
Orjast saab osa jagaja, päevalisest palga maksja.
Ori magab õrre peal, vaeslaps varna peal.



Saks.

Saks saadab koera, koer ajab saba, saba aial sabaotsa, ots ütleb: karvad, karake ise!
Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga: takka tulen, ette lähen.
Saksa katel keeb salaja (kaua).
Saksa keel ja hõberaha käib kõige maailma läbi.
Saksa uni on sandi söömaaeg.
Roobi suits ja tuki ving on saksa surm.
Saab konn künka otsa ja talupoeg saksaks, ei saa kumbki enesest enam aru.
Mina härra, sina härra, — kes siis kotikandja?
Sina härra, mina härra — kes meist teed annab?



Sant.

Sandikepp ei saada taevasse ega siidiriie põrgusse.
Sandi vagu pikk, oder ahtakene.

Sant otsib naist, naine enese kõrvas.
Sant tänab kuni suu märg.
Parem üks sant toita kui üheksa.
Mis sant see, kel pole kotti.
Mida vaesem sant, seda suurem kott:
Lase sant sauna, sant tahab vihta, anna viht, tahab ka lavale.
Kes saab santi sundida, kui sant ei taha (suuda) kõndida.
Kui sandil midagi ei pea olema, kaotab ta kannika kotist. Võta matt ja saada sant ja maksa sandi laulu palk!



Sõber.

Sõber, kui laenad, vaenlane kui kätte küsid.
Suu ees sula sõber, selja taga kõrilõikaja.
Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest.
Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks.
Sõber vesi niisama kui vaenlase mesi.
Sõbrale laenad, vaenlaselt nõuad.
Vana sõber nagu kuld, mis ei roosteta.
Häid sõpru häda-ajal läheb sada loe peale.
Tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha.
Parem avalik vaenlane kui sala sõber.
Parem üheksa sõpra kui üks vaenlane.
Parem üks vana sõber kui kaks uut.
Parem hea sõber kui halb peremees.
Head sõbrad häda-ajal nagu suled tuule käes.
Sõpra tuntakse häda-ajal.
Sõber koorib sõbra (naabri) püksid.
Sõber sülitab sõbra tasku.
Sõber aitab sõpra, Jumal kõiki.
Heida sõbraks, aga mitte korraga!
Õige sõber kaalub enam kui kuld.



Ise.

Ise ees, ise rees, ise ree pära peal.
Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele.
Mis sa teed, teed iseenesele!
Kes tegi? Ise tegi,
Parem ise teha kui teist käskida.
Kui tunned, kes teine on, pane tähele, kes ise oled.
Õpi iseennast tundma!
Teisele anna kõik andeks, enesele mitte!
Seda, mis tahad teisele ütelda, ütle enne enesele.
Sikul sarved enese (selja) poole.
Igaühel kasvavad küüned enese (omale) poole.
Pühi oma õu enne puhtaks, siis pühi teise õu.



Teised.

Teise valu kivi küljes (häda puu küljes).
Teisel maal teine viis.
Mis viga teise seljas (kukil) liugu lasta.
Teine jalg hauas, teine haua äärel.
Teine koer tunneb teist.
Teine söödab, teine sõidab.
Teine talu, teine taar.
Teistele anna kõik andeks, iseenesele mitte!
Teise haigus puu küljes.
Teise seljast on hea rihma lõigata.
Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra vaevast. Ehk
kes teise jne.



Oma.

Oma teenitud leival on saia magu.
Oma tuba, oma luba.
Omad vitsad kibedad vitsad.
Omad vitsad peksavad kõige valusamini.
Igaüks oma seltsiga.

Igaühel oma armas.
Iga lind haub oma muna, kägu võtab teise oma.
Igaüks omaga, vaene sant kotiga.
Igas talus oma taar.
Oma ei jäta, võõrast ei võta.
Oma au, oma hais.
Omad jalad viivad, omad jalad toovad.
Oma eit eidekene, võõras eit raisk.
Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks.
Oma kari, oma kaer.
Oma kiitus haiseb.
Oma kodu koeradki tunnevad.
Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene.
Oma leib toidab, oma ramm toetab.
Oma pesa kuldne pesa.
Oma põld, oma põrsas.
Oma silm on kuningas.
Oma suu on ikka lähem kui teise suu.
Oma tarvidus on kõige parem kubjas.
Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib.
Oma tehtud töö on meistri töö.
Omad vitsad kibedad vitsad.
Omad vitsad peksavad kõige valusamini.
Omaga saab inimene enesele vaenlasi.



Võõras.

Vöõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla.
Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue karva veerenud kasuka.
Võõrad teevad, võõrad viivad.
Võõra kiitus heliseb, oma kiitus haiseb.
Võõra leib valus süüa.
Võõral laudil leib kõrges.
Võõrad veised ei seisa karjas.

Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva.
Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita.
Võõras on võlu peres.
Esimesel päeval võõras armas, teisel päeval koormaks,
kolmandal haiseb.
Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma,
ei lõika rihmagi.
Võõrast nahast kerge kingi lõigata.
Võõrast veist teised ikka pusklevad.



Noor.

Noor nahk venib, vana rebeneb.
Noor veri, noor tahtmine.
Noorel nugise, vanal varese (öökulli) silmad.
Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine.
Noorikuna pill ja ilus, naisena nälg ja pisarad.
Noor inimene on vanast seitse korda taga.
Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma.
Noor jalg jooksma, vana püha pidama.
Kes noores põlves ei külva, näeb vanuses nälga.
Kes noorelt nobe, see virk vananagi.
Ole nobe nõorena, siis saad vanana vaadata.
Mis noormees teeb, seda vanamees rikub.
Võta noores põlves nõela otsast, siis võtad vanast peast väitsaga.
Mis noores põlves kokku pandud, see vanas eas leida.
Mis noorus kogub, sedä vanus leiab.
Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad.

 


Vana.

Vana tee, vana sõber.
Vana peab oma luudega enam kui noor oma lihaga.
Vanal on sitkem hing kui kassil.
Vanal valus hammas.

Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam.
Vanal varese, noorel nugise silmad.
Vananeb härg vasikata, miks ei naine lastega.
Vanast ei saa enam noort, küll aga noorest vana.
Üks vanast väeti, teine noorest nõdruke.
Enam vana kasukas kui uus kuub:
Kes vana ei paika (lapi), see uut ei saa.
Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis.
Vanad nõule, noored teole.
Vanus võidab, aiatagune tahab.
Vanus ei teota kedagi, kui inimene vanust ei teota.
Sina vanaks, mina nooreks, kuu kullakarvaline!
Hall pea kisub haua poole.
Halli pead austa, kulupead kummarda!
Vana arm ei hallita (roosteta).
Vanad päevad, vaeva päevad.
Vana hobune valjaste tõttu, vana inimene riiete tõttu ilus.
Vana inimene ja heinakoorem on üks.
Vana karu ei õpi tantsima.
Vana kasukas on külma. vastu parem
Vana koer valet ei haugu.
Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune.
Vana mees, varsa aru (mõtted).
Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida.
Vanal õigus. (kohus) koolda, hallil tarvis hauda: minna.
Parem vana varjul kui noore kost ataon 8iM
Parem vana habeme all kui noore. piitsa all.
Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana südant!

 


Kasvatus, karistus.

Vääna vitsa, kui vits väändib (väänamise aeg).
Murra vitsa, kui vits veel nõrk.
Vääna vitsa võsult, ära mine palgilt väänama.

Vana vits ei kõlba enam väädiks.
Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest.
Küll kaasik kasvatab ja paju painutab.
Liig kõverdamine murrab puu.
Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile.
eda' õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni.
is oma käsi käänab, seda oma kael kannab.
Küll vasika nahk viiakse” turule niisama kui härja
Kes koerust teeb, see kolkida saab.



Õpetamine, õppimine.

Õpeta hundi poega murdma!
Õpeta seale muru tuhnimist!
Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla!
Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe.
Ükski meister pole meistriks sündinud.
Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta.
Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt.



Tarkus, mõistus.

Tarkus on enam kui rikkus.
Tarkus on hinge tervis.
Tarkus läheb takkapoolt sisse.
Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem.
Igaüks takka tark, ette ei tea keegi.
Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi.
Kes enne nii tark kui pärast.
Lõpul igaüks tark.
Takka järele Tallina mees jk 2 Asia! bro
Maailm läheb vanemaks, inimesed targemaks.
Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad.
Ei ükski sünni targaks.
Ükski tark pole taevast tulnud.
Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega.

Targem annab järele.
Kel tarkus peas, sel ohjad peos.
Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu:
Ise tarkus, ise kavalus.
Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub.
Parem tark vaenlane kui loll sõber.
Kel kavalust, sel tarkust.
Kõik talupojad targad, kõik saksad suurelised.
Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel.
Tasa ja targu, madalasti ja märgu.
Tasane käib targu, madal märgu.
Ei ole veel Tartus käinud.
Mida pikem juus, seda lühem mõistus.
Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub näpuga.
Mõistlikkude vahel peab õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki.
Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos).
Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas.
Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel.
Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha.



Nõu.

Nõu aitab meest, nõõ-hoost.
Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega.
Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne.
Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga).
Ei kusagil noka nõu aita.
Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks.
Kahel ikka kahe nõu.

Parem nõukaupa kui jõukaupa.
Ära anna nõu teisele: tark ei taha ja rumal ei oska nõu järele teha.



Loll

Loll, hull, rumal.

Aja tühi asjale, karga ise kannule.
Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise.
Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab.
Vihtle alpi 50 veega, alp jääb ikka albiks.
Loll hommikul, loll õhtul.
Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist.
Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks.
Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.
Ei hullu külvata ega künta, hull sigineb enesest.
Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd.
Hullu karjase kannikas süüakse ikka ära.
Kui juhmi käsi hästi käib, läheb juhm katusele jooksma (tantsima).
Ulli petetakse õunaga, tarka ei jõua taalrigagi petta.
Hullu last ei paluta pulma.
Kus keeletu pääseb, kui meeletu peale paneb.
Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese.
Rumal näeb palju vaeva.
Rumal peab targema ori olema.
Rumal saab kirikus peksa, tark ei kõrtsiski.
Rumal teeb kahju, kui tuld läheb näitama.
Rumala aknad on alati tuhmid.
Rumalal ei kasva niipalju sulgi selga, et lennata võib.
Rumal käsib rusikaga, tark sunnib sõnaga.
Rumal varas, kes oma jälgi ei oska kustutada,
Rumalale peab ruumi andma,



Hea.

Hea on uneski hea.
Tahad head, ära tee kellelegi kurja.
Külva head, siis kasvab head.

Ühtegi head ei saa ilma vaevata.
Kes head otsib, parema leiab.
Hea teha, aga paha vastata.
Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla.
Hea kiidab kaunist paremat.
Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head.
Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki.
Head mäletatakse heaga, kurja kurjaga.
Hea parema kannupoiss.
Mis ühele hea, see teisele paras.
Natuke hea, palju veel parem.
Üks hea, teine kaunis, kolmas taga targem,
Ots hea, kõik hea.
Vaenlaselt võid ka head õppida.
Heategu leitakse eest.
Heateo palk — kuri malk.
Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski.
Heast ei saa kellelegi, halba saab igaühele.
Parem head vähe kui halba palju.
Hea lugu laseb ennast kaks korda. laulda.
Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid.
Ei kahte head või saada.
Heal ei ole iga, kurjal ei ole surma.
Kes heaga ei kuule, peab kibedaga kuulma.
Kes leplik heaga, see leplik pahaga.
Kes heast paremat otsib, see pahema leiab.
Kui teed hea maha, pane parem ümber; hea värav
ükski ei ole nii hea kui kiidetakse ega nii sant (halb)
kui laidetakse. Hea kerjata, kui kott käes.
Hea on kes (kui) hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab. Hea oleks, kui oleks; parem kui ei olekski.
Aituma eest hea küll.
Kui palju patusel head vaja. on.


Helde.

Heldel ei ole helmeid, sitkel on siidi.
Kidsi annab kirstust, helde omast suust.



Paha, kuri.

Paha ei paranda paha.
Madu poetab naha; aga ei poeta paha.
Umbrohi visa kaduma
Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid ikka kahelt poolt.
Mida vähem jõudu, seda enam kiusu.
Kuri ei karda Jumalat ega inimesi.
Kuri nutab kadeduse pärast; hea rõõmu pärast.
Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata.
Kuri võtab kulbist, paha. pajast.
Kurja hea vastu on maailma viis.
Kuriteo hääl käib maad ja mered läbi, heategu jääb vaese sauna.
Mis vihaga tehakse, läheb viltu.



Teadmine.

Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu südames. Igamees teab, kust ta king pigistab.
Igaüks teab ise, mis ta' teeb ja mis ta sööb.
Mis keegi teab, see ei. söö leiba.
Mis Juku õppinud, seda Juhan teab.



Nägemine, kuulmine.

Näe palju, kuule palju, ära palju pajata.
Neli silma näevad rohkem kui kaks.
Peotäis näha on enam kui sületäis kuulda.
Kes palju näeb, palju õpib.
Kes kaugel käib, palju näeb.
Silm ei saa täis nägemisest, kõrv kuulmisest.

Mis näed, ära näe, mis kuuled, ära kuule.
Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas.
Nina otsa näed, ea otsa ei näe.
Mõnda ju nähtud, viimne veel nägemata.
Küüru teise seljas näeb igamees.
Vana nähtud, uus nägemata.
Nina mehe nägu.
Ühest kõrvast sisse, teisest välja.
üks teeb, üheksa kuulevad.
Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb,
sada suud mõistavad kohut.
Kuulab, et suu ila tilgub.
Kuule palju, räägi (kõnele) pisut.
Seda ma kuulen! ütles kurt kõrvalopsu saades.
Kes kuulmata sandi pärast kaht jutlust peab.



Usinus, virkus.

Usin läheb sigadega magama, tõuseb kanadega üles.
Usinus austus, laiskus häbistus.
Usinus toob leiba, laiskus nälga.
Virk käsi leiab igal pool leiba.
Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab.
Virk ema, laisad lapsed.



Laiskus.

Laisa linna ei leita kusagil.
Laisa tööpäev ikka homme.
Laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis.
Laisk koer, hea õnn.
Laisk läheb suvel (ahju) vilusse; talvel ahju paistele (peale).
Laisk ootab, kuni päev looja läheb.
Laisk susi ei saa lammast.
Laisk teeb ikka laupäeva õhtu:
Laiskus ja hooletus on kehvuse vennad.

Laiskus käib pikkamisi eel, vaesus tuleb kärmelt järele.
Laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind.
Laiskus on kuradi peapadi.
Laiskus on rumaluse ori.
Ei virgal puudu tööd ega laisal aega.
Kes virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole.
Ennem lähed ise, kui et laiska käsid. ad
Sitika viiul lähevad laisad tööle.
Laisk sureb enne surma laiskuse pärast.
Jalg seina, hambad varna.
Laiskus läheb naha vahele.
Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal.
Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle.
Ega venelane mõõgaga selja taga seisa.



Andmine.

Andja hea mees, tagasinõudja paha mees.
Mütsiga annad, mütsita käi kätte saamas.
Andja käsi ei alane.
Andjal lühikesed, võtjal pikad lad
Kahe käega ei saa enam tagasi, mis ühe käega välja viskad.
Jagajale jäävad sõrmed paljaks (paljad näpud).
Kel anda, sel võtta.
Mis võtja võtab, kui andja ei anna.
Enam andel jätku kui ahnel kõhtu.
Kui hea andja annab, kuri tõbinegi võtab vastu.
Andja tüdib (väsib), saaja ei tüdi (väsi).
Sandile anna, äga ära santi andidega tappa.
Käed annavad, küünarnukid kisuvad väge i
Anna antu, murra mujalt toodu.
Igasse kotti ei heideta ega igale piin anta!
Anna ihule, mida ihu igatseb.

Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/42 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/43 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/44 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/45 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/46 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/47 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/48 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/49 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/50 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/51 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/52 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/53 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/54 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/55 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/56 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/57 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/58 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/59 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/60 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/61 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/62 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/63 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/64 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/65 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/66 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/67 Lehekülg:Eesti vanasõnad, Eisen, 1929.djvu/68