Mine sisu juurde

Lääne Elu/1940/06/26/Kes on sündinud eestlaseks, see jääb ka selleks

Allikas: Vikitekstid
Lääne Elu
(1940)
Lääne Elu, 26. juuni 1940, nr 73, lk 5.

Kes on sündinud eestlaseks, see jääb ka selleks

Peaminister dr. J. Vares-Barbaruse raadiokõne.

Jaanipäeva õhtul esines Peaminister dr. J. Vares-Barbarus raadiokõnega Eesti rahvale, milles ta kokkuvõetult ütles järgmist:

Uus valitsus saab aru, et ainult kõikide meie rahva uste jõudude kaasabil meie suudame teha rohkeni, kui seda võiks ja suudaks üksik isik. Rahvas oma tervikus — töötavad kihid, on meie riigi tuum ja raudvara, ning rahvas jääb loova jõuna kõikide uute sündmuste kandejõuks, millele peab toetuma meie riik. Meie oleme näinud, et kaovad väikesed ja suured riigidki, kaovad valitsused, üksikud juhid, ent rahvas kui riigi sisu ja tuum jääb. Meil on viimasel ajal palju räägitud rahvusest. Minu arvates on rahvuse mõiste iseenesest arusaadav — loomulik ja lihtne inimese põhiomand, mis igale antud tema sündimisel. Rahvus on igale antud sünnimärk, mis jääb terveks eluajaks kulge selle kandjale. Rahvas on kodaniku sisemine hääl, tema südametunnistus.

Kes on sündinud eestlaseks, see jääb ka selleks — ükskõik missugustes olukordades. Meie kõik oleme patrioodid ja armastame oma maad ja rahvast kui meie iseseisvuse alust ja tuge. Edasi peaminister käsitas meie vahekorda N. Liiduga, üteldes muuseas: Meie saatus on meid liitnud suure rahvaste ja rahvuste sõbra — Nõukogude Liiduga, kes tahab meie olemasolu ja iseseisvust kaitsta samuti nagu enese olemasolu. Meiega — meie keskel ja kõrval seisavad sõbralikud jõud — võiduka Punaarmee näol.

Tänu möödunud sügisel sõlmitud vastastikusele abistamispaktile Nõukogude Liidu ja Eesti vahel, mida uus valitsus tahab siiralt-sõbralikult ja ausalt täita, oleme võinud rahus elada, kindlustada oma iseseisvust ja säilitada seda nüüd ja tulevikus. Edasi peaminister puudutas rahvaste eluõigusi N. Liidus, mille kohta ta tähendas, et N. Liit austab rahvaid ja nende iseolemise püüdeid, milline teadmine annab ka meile suurt sisemist jõudu ja julgust.

Lõpuks peaminister dr. J. Vares käsitas rahva distsipliini küsimust, sõnades: Armsad kodanikud ja kaasvõitlejad! Lubage teid kõiki tänada, eriti aga organiseeritud tööliskonda, et meie ei teeks enesele häbi distsipliinirikkumisega. Ärge laske oma distsipliinitunnet segi paisata!

Meie rahvas ei ole nii suur, et võiksime sellele korralagedusega kahju ja kaotusi tuua. Lõpetades oma kõnet, pöördus uus peaminister kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole palvega — jätkata rahulikult ja julgelt oma kutsetööd, üteldes: Töölised tehastes ja käitistes, põlluharijad oma maa mullal, mis teile jääb, haritlased oma kutsealadel, koolitegelased, ametnikud kontorites, äriteenijad, raudteelased, kalurid ja meremehed vetel, sõdurid ja kõik, kõik kodanikud! Töötage rõõmu ja suurima innuga meie armsa kodumaa hüvanguks ja õitsenguks!