ammetiehtes istuma, sest nad ei tahtnud linna otsa mitte ära näha. Kapitoliumi kindlusse jäiwad 1000 meest. Rooma linn Gallilaste käes: 390.Brennus tuli, nägi senatorisid, pidas neid kiwikujudeks, kunni üks Gallilane üht wanakest habemest tutistas. Wanamees lõi wastuse asemel kepiga waenlaselle pähä. Siis surmati kõik, riisuti, põletati, piirati Kapitoliumi ümber. Senni walisiwad põgenenud soldatid Kamillus diktator.Kamilluse diktatoriks. Senati kinnitust oli seks waja, aga senati liikmed oliwad Kapitoliumis. Sääl läks üks südi plebeji sugu mees waenlaste keskelt läbi, ronis mööda kalju nagu oraw ülesse ning wiis niisamati kinnituse tagasi. Aga teisel päewal leidsiwad waenlased jäljed üles ja püüdsiwad lähemal öösel säältsamast sisse saada. Kõik oliwad unesängi uinunud. Anide erkus.Juno anid aga oliwad ergad kuulmas: nemad hakkasiwad nii waljuste kaagutama, et wahwa Manlius.Manlius üles ärkas, asjast aru sai, mõegaga esimese Gallilase tagasi rõhus, kes juba kalju tippu oli jõudnud. Nõnda pääsis Kapitolium anierkuse ja Manliuse wahwuse läbi. Aga nälg sundis wiimaks rahu kulla eest paluma. Brennus nõudis 1000 naela. Kullakaal.Aga kaalumiseks wõttis ta walekaalud, miska Roomlased rahul ep olnud. Brennus wiskas oma raske mõega weel kaalude pääle ning hüüdis: „Vae victis!“ see on ära seletatud: „Häda allajääjalle!“ Kuid selsamal silmapilgul kõlas Kamilluse hääl: „Ära wõtke kuld waekausist! Roomlane ei osta omale rahu mitte rahaga waid rauaga!“ Ja nagu rahet sadas nüüd mõeku Gallilaste pääle, et nad hirmuga ruttu ja ruttu põgenema läksiwad.
Kamilluse auu.3. Gallilased oliwad küll ära, aga häda ep olnud mitte otsas. Linn oli ära põletatud, maa laastatud, waesus wiletsuse ajal wõimust wõtnud. Alam rahwas tahtis sellepärast Veji linna minna, kus hooned tühjalt seisiwad, kuna Rooma linn pääwarjugi ei suutnud anda. Kamillus aga rääkis palju Rooma tulewasest auust ning kautas mineku mõtte rahwa südamest ära; ja tema nõuu pääle ehitati linn jälle üles. Sellepärast kutsuti teda teiseks Rooma alustajaks. Kamillus sõdis ka weel teiste waenlaste wasta ja ikka käis wõit tema kannul. Ta oli mitu korda oma elu sees diktator ja neli korda pühitses ta triumphust. Harwa on Roomas tema sarnast wägewat meest olnud.
§ 58. Samniti sõjad.
Samniti sõjad: 343—290.1. Kui Rooma linn wäliste wõitude läbi lähemate waenlaste üle wäljaspidi oli wägewaks saanud ja rahwatribunide Licinius Stolo
