teda rängaste; siis wõitis ta Böotia maal Mithridatese wäed ära, wõttis Delphi templiwaranduse kaasa ning läks Asiasse. Sääl oli senni üks Mariuse meeleline päälik, keda Sulla kiuste sinna oli saadetud, mitu korda wõitu saanud ning Mithridates juba rahu nõudmas. Sulla tegi temaga rahu: kõik endine Rooma omandus anti tagasi; pääle selle makseti 3000 talenti sõjakulu ja palju sõjalaewu sai Roomlaste kätte. Ära taganenud linnad pidiwad weel rohkem raha nuhtluseks maksma, kui Mithridates. Saagist aga jagas Sulla suure osa oma soldatitele, et need taga agaramalt tema eest wõitlesiwad, kui Italiasse tagasi jõuaks.
Sulla Italias: 83.8. Pea pärast Cinna surma astus Sulla Brundusiumi linna all maale. Tema kogus omale abiwäge, wõitis mitmes lahingis Mariuse meelelisi; noore Mariuse piiras ta Präneste linnas ümber, jättis aga selle asja oma legâtuse ehk abilise hooleks, kes senni linna all seisis, kui Marius ise eneselle otsa tegi, ning Sulla Roomas.tõttas ise Rooma. Sääl wõtti teda kui wõitjat auuga wasta. Aga pea tõusis hädakisa taewa poole: tappes ja riisudes tormasiwad soldatid uulitsast uulitsasse ja majast majasse; 6000 Samniti sõjawangi, kes Mariuse eest oliwad wõidelnud, laskis ta ühe ainsa tunniga ära tappa! Siis kirjutas ta hulga tähta ehk sedelisid, mis Proskriptionid.proskriptionideks kutsuti: iga tähe pääle oli selle nimi kirjutatud, kelle elu ja wara Sulla soowis. Iga pää eest makseti 2 talenti (3000 rubla). Hirmus oli siis Rooma linna lugu: poeg hukkas oma isa, isa oma poja, wend wenna, sulane isanda; walskus ja wale, kurjus ja hõelus oli igal poel waritsemas ja walitsemas. Pääle 100,000 inimese oli kodusõda kautanud.
Sulla diktator: 82.9. Siis pidas Sulla toreda triumphuse Asia wõitude üle, nimetas ennast „Õnnelikuks“ (Ladina keeli: Felix) ja laskis ennast eluks ajaks diktatoriks walida. Selles ammetis jagas ta esiteks ära hukatud Mariuse meeleliste maad ja mõisad oma soldatitele; teiseks tegi ta uue seaduse, mida Korneliuse seaduseks kutsuti, kelle järele rahwatribunide woli hoopis wähendati, muidu aga jälle kord ja kohus jalale seati. Aga juba teisel aastal andis Sulla ise kõige ilma imeks oma suure ammeti käest ära ning läks oma mõisa pääle elama. Sulla †: 72.Sinna suri ta aasta pärast sellesama jäleda tõbe[1] kätte, mis mõni aeg hiljem Herodese elule otsa tegi.
- ↑ Selle tõbe nimi on phthiriasis: sisikond kõrweb, jalad paistetawad, keha mädaneb, söödikud sigiwad elawa ihu sees, kunni hirmsa piina all hing ihust lahkub.
