Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/168

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
4
Keskaeg. I. osa. 1. piir: II, §§ 91. 92. Alarich.

ja armu jumal Freya kõige enam auu sees. Muidu arwati õhus, wees ja maa all hulk alamaid jumalaid ning nägemata elulasi asuwat. Ka usuti ettekuulutusi, mis „targad naesed“ walge hobuse hirnumisest, ronga lennust, öökulli huikumisest ning käu kukkumisest ära seletasiwad. Templid ep olnud; see wasta peeti lausa taewa all pööripäiwil jumalate auuks pühi. Pärast surma.Hinge arwati pärast surma elawat. Aga üksi lahingis langenud mehed saiwad rõõmutaewa, Walhallasse; kõik teised pidiwad pimedasse uduriiki, Helasse, alla minema ning rõõmuta aja igawust maitsema. Surnud põletati ühes sõjariistadega ära; tuhk ja luud maeti kruusikeses kalmu.


§ 92. Lääne-Gothi rahwas: Alarich.

Gothi rahwas.1. Nii pikalt kui teada, loeti Germani sugu Gothi rahwast ikka kaheks: Lääne- ning Ida-Gothlasiks. Mõlemad oliwad üheskoos tugew ning wägew rahwas, kelle walitsus korra Balti merest Musta mereni ulatas, hiljemini aga idas Donni, läänes Theissi jõe rajaks sai. Olu ning hariduse poolest seisiwad nad teiste selleaegiste Germanlastega ühe wääri pääl. Kuid Wodani usu asemelle wõtsiwad nad 4. aastasaja keskel, kus piiskopp Wulfila †: 381.Wulfila nende seas tööd tegi ja piibli Gothi keelde tõlkus, Ariuse õpetuse järele kuulutatud (§ 88, 9) ristiusu wasta ning saiwad seeläbi katoliku Kristlaste kardetawamaiks waenlasteks.

Lääne-Gothlased.2. Lääne-Gothi rahwas elas Dnjestri ja Theissi jõe wahel. Aga kui Hunnlased (§ 98) Ida-Gothi rahwa 375 ära wõitsiwad, ei suutnud Lääne-Gothlasedgi pääletungijate wasta panna, waid taganesiwad, muist mägede, metsade ja soode warju, muist herzogi Fridigerni all üle Donau, kus keiser Valens (§ 85, 2) neile Thrakia maakonnas asupaiku andis. Kuid keiser ei täitnud mitte täieste oma tõutust; sellepärast hakkasiwad Gothlased sõdima, wõitsiwad keisri wäe ära ja teises lahingis, Adrianopoli lahing: 378.Adrianopoli linna juures, sai keiser ise surma. Siiski oskas järgmine keiser, Theodosius, Gothi rahwast wiimaks ära lepitada, et rahus oma seaduste ning kombele järele ülemal nimetatud maale elama jäiwad, päälegi keisrit sõdades awitada tõutasiwad.

Alarich.3. Aga kaua ei suutnud sõjahimulised Gothlased rahus elada. Nii kui Theodosius suri ning neile mõni soow täitmata jäeti, walisiwad nad endille wahwa Alarichi kuningaks ning riisusiwad ja põletasiwad tema käsu all terwel Greeka maal, kõiki wana aja mälestusi, kus leidsiwad, ära häwitades. Küll ruttas Lääne-Rooma keisri sõjapäälik Stilicho laastajaile wasta, aga alles Arkadia maakonnas suutis ta Gothlasi ümber piirata. Kuid osaw Alarich pääsis lõksust, sai päälegi Ida-Rooma keisri asemikuks ning walitsejaks Illyria maakonnas. Sellega ep olnud