all aga on „Kaljuwalla“ rahwas, nagu laulikud Soome maad nimetawad, oma iseloomu, oma rohkeid loomuseandeid, oma rahwust segamata ja rikkumata alal hoidnud, agaraste hariduses edasi jõudnud ning tüdimata tegewusel oma isamaa auusalle järjele awitanud.
Elukord.2. Praegusesse elupaika asudes oskasiwad Soomlased karjakaswatamise ja mesipuupidamise kõrwal juba põldu harida ning kindlaid hooneid ehitada; põhjapoolistelle aga jäi küttimine ja kalapüük päätoiduhallikaks. Kauba-ajamine ja käsitöö hakkas alles hiljemini edenema; kuid sepatöö eest kanneti wanast saadik hästi hoolt ning Soome mõegad oliwad naabrimail otsitawad ja kuulsad sõjariistad. Kodune elu.Kodune elu oli korraline. Naesterahwas peeti auu sees: ainus abikaasa oli ‚mehe kroon ning maja korraspidaja‘. Seisusi ep olnud; orjad osteti raha eest ehk wõideti mõegateraga wõeraste seast. Walitsus.Maa oli kihelkondadesse jaetud, kelle üle wanem kohtuniku ammetit pidas. Tähtsamate asjade kohta tehti rahwakogul otsust. Usus walitses looduse-auustamine. Usuõpetus oli Eestlaste omaga ühewääriline (§ 148, 4).
Soome saab Rootsi alla.3. Niisugul järjel seisiwad Soomlased 12. aastasajani. Siis hakkasiwad Rootslased nende omandust himustama. Kuningas Erich IX.: 1157.Erich IX. ilmus sõjawäega Turu linna ligidalle ning nõudis, et ‚rahwas Ukko teenistusest lahkudes ristitähe wasta wõtaks‘. Nõudmist ei täidetud ning sõjariistad sundisiwad üht osa maad alla heitma 1157. Selsamal ajal kuulutas piiskopp Heinrich: † 1158.Heinrich Püha armuõpetust ning asutas esimese Soome koguduse. Piiskopp ise langes pea wanausulise käe läbi, aga külwatud seeme ei jäänud wiljata: teised armukuulutajad astusiwad tema jälgedesse ning lautasiwad, ehk küll palju wasta pandi, ristiusku tüdimata laiemalle. Iseäranis tegew oli piiskopp Thomas: † 1248.Thomas, kes kõigest jõuust Soome kirikut igapidi kaitses ning kaswatas. Kuid poolteisesaja aastase eitlemise järel wõidi wast ristiusu ning ühtlasi Rootsi walitsust Soome pinnal kindlaks lugeda. Rootsi walitsuse olu.Seega oli Soomlaste isewalitsus otsas, aga mitte Soome rahwas. Sest wõitjad ei surunud alla heidetud rahwalle mitte orjaiket kaela, waid andsiwad talle needsamad õigused osaks, mis sellel ajal Rootsis maksiwad, nii et Soome talupojad algusest oma saadikud riigipäewale läkitasiwad ning walitsemisest tegewalt osa wõtsiwad (§ 167).
§ 148. Eesti rahwa esilugu.
Eestlased.1. Eesti rahwas rändas Soome esirahwast lahkudes lääne poole ning asus Baltia mereranda elama, umbes sinna, kust praegugi nende asupaigad leietakse. Siin jagunes tema aega mööda kolmeks isesuguharuks: lõunapoolseid kutsuti Kuurlasiks, waheseid loeti Liiwlasteks, põhjapoolseid hüüeti Eestlasiks. Lahutus aga tegi, mida kaugemalle ta ulatas ning mida kauemini ta kestis, sugulased üksteisele wõeraks. Millal ning mil kombel see sündis, sellest waikib ajalugu; niisamuti wõib Eesti maa esialguseid piirisid, elukorda, haridust, wägewust ja rikkust, üleüldse tema wanemat ajalugu ena-
