miste kõigest aimata[1]. Wast 12. aastasaja lõpul lahkub paks udu: maa kohta algab tõsine teadus ning wõitjate tegemistest toowad mitmed kirjad täielikka sõnumeid, aga rahwa enese üle räägitakse paljalt möödaminewalt, sedagi puuduliselt. Nii palju näeme ometi, et meie esiwanemad ihu poolest terwed ja tugewad, waimu poolest ärksad ning jõudsad edenemises, kui ka wisad wanast kinni pidamas, südid ja wahwad, auusameelelised ning isamaa armastuses elawad, rahulise wõera wasta lahked ja helded, waenulisele tigedad ning armutud on olnud; ning et laul rõõmus ja kurbuses nende meelt jahutanud, tunnistab tänini ulatanud luuletuste hulk.
Elukord.2. Koos elasiwad Eestlased külades, osalt üksikutes taludes; linnasid tarwitati ainult maa kaitsmiseks. Pää-toiduhallikas oli põlluharimine ja karjakaswatamine; lisaks soetati mesipuid, püüeti kalu, kütiti metselajaid. Rannarahwas ja Saarlased aga oliwad agarad laewamehed ning kardetawad mererööwlid. Naesterahwas.Naesterahwas peeti auu sees, ka waenlaste seas sõja ajal; puhtust loeti nii pühaks, et abielurikkujad tulesurma saadeti. Mitme naese pidamine näib wast hiljemini naabrite eeskuju järele mõne rikkama juures pruugitawaks saanud olewat: Kalewipoeg, meie esiwanemate tähtsam mälestus, ega muud wanad rahwalaulud ning jutud ei tea sest midagi.
Seisused.3. Seisusi Eestlased ei tunnud: kõik rahwa liikmed oliwad õiguse poolest üheväärilised. Üksi wõeraid sõjawangisid tarwitati orjaks. Ainuwalitsust ep olnud: maa jaeti maakondadesse ning kihelkondadesse, igaühe üle walitses oma walitud wanem. Niisuguse wanema kohus oli sisemise korra ja maakaitsmise eest hoolt kanda. Sõda.Ähwardas waenlane radasid ehk taheti „endist wõlga“ kätte tasuda, käis käskjalg kihelkonnast kihelkonda ning külast külasse ja kutsus rahwa „majasse“, nagu nõuukogu nimetati, nõuupidamisele kokku; tehti otsus, läks „malewa“, nagu sõjawäge sellel ajal hüüeti, wiibimata teele. Oliwad waenlased piiridelt peletatud ehk riisujad karistatud, mindi kiireste koju tagasi ning igaüks asus oma tööle. Isekeskes peeti rahu.
Usk.4. Usu poolest oliwad wanad Eestlased looduse-auustajad, seega hulga jumalate kummardajad. Kuid wähe
- ↑ Eesti rahwa elust wanemal ja ordo ajal annab tõsist ja mõnusat teadust tähtjas raamat: „Pildid isamaa sündinud asjust, kirjutanud J. Hurt“. Niisamuti juhatab Eiseni „Eesti, Liiwi ja Kuura ajalugu“ tähtsamad sündmused Baltia ajaloost lugejaile kätte. Ka Jungi „Kodumaalt“ kõlbab lugeda.
