Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/43

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
31
Wana aeg. Greeka rahwas, 1. piir: III, § 20. 21. Argosõit ja Troja sõda.

kuldnaha waja, kui ta ruttu hulga laewadega järele hakkas kihutama. Juba nägiwad Argosõitjad tema laewa ja mõne tunni pärast — oleks hukatus käes olnud, kui mitte Medeia koleda töö läbi neid ep oleks päästnud: tema lõikus oma wennakese, keda ta kaasa oli wõtnud, tükiks ja pildus ta liikmed üks haawalt sinna ja tänna rahnude pääle; pää aga pani ta pika ridwa otsa. Aietes tundis oma pojukese pää ära ja läks tema liikmeid korjama, et neid auusaste maha matta, aga senni pääsiwad Argosõitjad oma teed.

Kojuminek.5. Auuga wõeti kuldnaha toojad Greeka maal wasta, kuhu nad iial läksiwad. Isegi Pelias kiitis Iasoni wahwust ja südidust. Kuid oma tõutust ei täitnud ta siiski mitte: riik jäi nagu enne tema päralt. Pelias aga sai pea Medeia kawaluse läbi surma: tema tuli wana nõiamoori näul ning nõia riides Iolkuse linna, rääkis Pelia tütred.Pelia tütardelle, et tema wõida wanadust nooruseks muuta. Need palusiwad teda oma isa nooreks muuta, sest ta olla juba wana ning pea wõida surm tulla. Medeia kasu pääle lõikasiwad nad oma isa weresoone lõhki, et wana weri wälja jookseks. Aga ei mõjunud walenõidumine: Pelias oli surnud ning jäi surnuks. Ka nüüd ei saanud Iason mitte kuningaks, waid Pelia poeg, kelle wiha eest nii hästi Iasoni ja Medeia wiimne lugu.Iason kui Medeia ära pidiwad põgenema. Aga ka wõeral maal ei käinud nende käsi mitte hästi. Korinthuse linnas lahkus Iason Medeiast ära, ning kosis omale uue abikaasa. Medeia aga hukkas Iasoni lapsed ära ning põgenes ise Attika maale, kust ta warjupaika leidis.


§ 21. Troja sõda. Achilles.

Sõja-süüdis.1. Kuulsam hoopis kui Argosõit oli Troja sõda, kus terwe Greeka maa oma laewadega üle Saarte mere Asia randa sõitis ja sääl 10 aastat järgi mööda Troja linna wasta sõdis, kunni ta teda kätte sai ning ära häwitas. Selle sõjatule süütaja oli riiujumal Eris. Sest kui Thessalia kuningas Peleus merejumala Thetisega Peleuse pulmad.pulme pidas, oliwad kõik jumalad rõõmupidule kutsutud, üksi mitte Eris. Tema aga wihastas wäga selle üle, wõttis kuldõuna, kirjutas ta pääle: „Kõige ilusamalle!“ ning wiskas ta pulmaliste sekka. Õun wõeti maast üles, loeti päälkiri ära ja iga jumalik ilu pidas ennast kõige kenamaks. Kõige enam aga arwasiwad Hera ja Athene ja Aphrodite omal õigust olewat ning nõudsiwad Zeuselt otsust. Taewakuningas aga saatis nad Troja kuninga poja Paris.Párise juure, kes iludusest aru pidi andma.