Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/62

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
50
Wana aeg. Greeka rahwas. 2. piir: III, § 28. Pisistratus.

Pisistratus kawaluse läbi ainuks walitsejaks ehk tyrannuseks sai (590). Seeläbi näitas Soloni seadus ümber lükatud olewat. Aga lugu ep olnud mitte nii: Soloni seaduse jättis Pisistratus jalale, muud kui tyrannist ei annud ta käest, walitses targaste ja auusaste, nõudis hääd ja Athenlaste õnne ning edenemist taga. Ehk ta küll kaks korda wastaliste sunnil linnast pidi põgenema, siiski suutis ta jälle oma järge tagasi saada ja oma tööd edasi saata. Tema muretses kauplemise eest ja kandis hoolt kunstide eest ja püüdis teadusi kaswatada. Ja ta asutas Athena linna Raamatukogu.esimese raamatukogu, kuhu ta kõik kätte saadawad laulikute ja kirjanikkude kirjad kokku kogus, ka Homeruse laulud, mis tema käsu pääle rahwa suust kokku korjati ning üles kirjutati. Ka ehitas tema uhked hooned Athenasse ja kaunistas teda seega otse kui uute ehetega.

Hippias.2. Pärast Pisistratuse surma wõttis ta wanem poeg Hippias ülema walitsuse oma kätte, kuna nooremad wennad Hipparchus ja Thessalus teda riigi asjade tallitustes toetasiwad. Kõik kolm astusiwad esmalt oma isa jälgede sisse. Aga ei wältanud kaua, sääl hakkasiwad nad alama soo käest õigusi wõtma ja eupatridide woli kaswatama. Selsamal ajal surmasiwad kaks käreda meelega noort meest, kelle õe walitsejad pühast piduhoonest oliwad wälja wiskanud, südametäiega Hipparchuse †.Hipparchuse ära. See asi tegi Hippia rahutuks ja ta nüüd ilmuw wägiwald wihastas selsamal mõedul eupatridisid, kui ta alamat rahwast pahandas, kunni mäss tõusis ja 510.Hippias kõige oma perega aastal 510 minema aeti.

Kleisthenes.3. Aga eupatridide lootus nüüd täieste peremeheks saada, läks hoopis nurja, sest rahwa seast astus Kleisthenes ette, muutis mitmed kohad Soloni seaduses, andis rahwalle ülema õiguse osaks, nii et sest saadik Athena wabadriik demokratia jala pääl seisis. Tema kautas 4 endist jauskonda ehk phyla (§ 19, 4b) ära ja asutas 10 uut, ega waatanud jagamisel ei soo ega seisuse pääle, waid tegi seda üksi oma walitsewal mõttemõedul. Nõuukogu 400 liikmeile lisas ta weel 100 liiget juure, nii et teda nüüd 500 nõuukoguks kutsuti. Ka muile ammetitele muretses ta rohkem ammetnika. Kohtud pidiwad awalikult kõikide kuuldes peetud saama; niisamati pidi nõuupidamisega sündima. Kõik ammetnikud archonist heliastini waliti liisu läbi. Weel asutas ta Ostrakismus.ostrakismuse ehk kiwikohtu, kelle läbi rahwakogu igaüht wõis kümneks aastaks maalt wälja ajada, kellest rahwa õiguste kautajat ehk muutjat kardeti. Kiwikohtuks aga kutsuti teda sellepärast, et iga rahwakogu liige äraaetawa nime kiwikese pääle kirjutas, mis suurde waagnasse pandi ja pärast üle loeti. Oli 6000 kiwikest ühe nime jauks, pidi see 10 aastaks isamaalt lahkuma. Seeläbi kaswis rahwa wõimus ja wabaduse tuli, aga ka suureline meel, kõrkus ja ülbus hakkas maad leidma.