Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/91

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
79
Wana aeg. Greeka rahwas. 4. piir: III, § 44. Lisa: § 45. Waimuwara.

sääl oli kuningas Agis.Agis jälle Lykurguse seaduse jalale seadnud, ning Kleomenes püüdis terwet Peloponnesust oma alla heita. Aga Makedonia ja Achaja sõjawäed tegiwad ta nõuu tühjaks. Kuid pärast jäeti Aratus abita, jah, anti talle Philippus III: 200.Philippuse III. käsu pääle surmarohtu. Seesama kuningas sõdis Rooma rahwaga ning kautas pea kõik oma õigused. Aga selsamal ajal uuendas Philopömen.Philopömen Achäi ühenduse, kelle liikmeks Spartagi heitis. Kuid Roomlased tuliwad ja lõpetasiwad temagi ära ning saatsiwad Philopömeni kihwti surma. Makedonia elas weel. Kuid kuningas Perseus: 168.Perseus, kes Rooma wõimuse alt lahti püüdis saada, sattus Pydna lahingis wangi. Weel 20 aastat wältas Makedonia nimeriik, Makedonia ots: 148.siis tehti ta uue mässu järel Rooma maakonnaks. Kaks aastat hiljem, aastal 146, lõppis Greeka maa ja walitsuse nimi: Greeka maad hüüti sest ajast Achaja: 146.Achaja maakonnaks.



Lisa: Greeka waimuwald.

§ 45. Greeka rahwa waimuwara.

Greeklase loomus waimu poolest.1. Greeka riik ja Greeka rahwas, nagu ta muiste oli, on maa päält kadunud; aga ta waim elab ja ta waimuwara ait seisab ning ta kuulus kunst ja tarwilikum teadus kestab põlwest põlweni. Greeka rahwas oli loomu poolest wäga luulerikas: teraw oli ta mõistus, agar ta pää, osaw ta käsi. Üksi kena, kaunis, lõbus oli ta meele pärast. Igamees pidas kunsttööst lugu: kes ise mitte luua ega ilmale tuua ei suutnud, rõõmustas teise looma üle ning pidas teda kalliks ning tema loojat auusaks ja armsaks. Kunst ja teadus, mõlemad õitsiwad hästi.

Kunstid.2. Greeklastele oliwad kõik kunstid tuttawad ning kõigis oliwad nad osawad. Kõigist paistis nende ilu armastus ja kenaduse tundus wälja ja mitmete mälestused elawad täna päewani. Orchestika.Orchestika ehk tantskunst oli wana. Tema oli kahesugune: ta harjutas liikmeid, nagu meie ajal turnimine, ja oli teiseks tükk jumalateenistusest. Musika.Musika ehk laulukunst oli ka wanast ajast haritud: lauleti, mängiti wõidulaulul ehk muidu rõõmuks ja meelejahutuseks. Architektonika.Architektonika ehk ehituskunst õitses iseäranis Periklese ajal. Kõige kuulsamad ehitused oliwad Athenas Propyläid, Parthenon, Odeion ja Ephesuses kuulus Diana tempel. Kuulsad ehitajad meistrid oliwad: Mnesikles ja Polykletus. Plastika.Plastika ehk kujude walamine ja wäljaraiumine oli Periklese ajast saadik kõrge järje pääl. Kõige kuulsamad meistrid oliwad: Phidias, kes Jupitri kuju Olympias walmistas ning Athene kujud Athenas, Praxiteles ja mitu teist. Piktura.Piktura ehk maalimise kunst oli kaunis korras. Kuulsad oliwad Polygnotus oma Persia sõja piltide läbi, Apelles, kes nii kuulus oli, et Aleksander Suurgi igatses tema pintslist maalitud saada. Tuttaw on ka Zeuxise ja Parrhasiuse kihlwedu, kumbas neist osawam oleks. Zeuxis maalis wiinakobarad nii loomulikult, et linnud nende kallale lendasiwad. Parrhasius aga kattis oma maali otsegu kerge looriga kinni. „Eks sa wõta loor eest ära, et ma näen, mis sa oled teinud!“ hüüdis Zeuxis. Aga Parrhasius naeris, sest loor