tumedate metsadega. Purjepaadid suikusiwad tuult oodates. Aerutawast lootsikust tõusew hääl liugles üle weelagendiku ja karjatas wastu kallast põrgates waluhoos.
* *
*
Nad oliwad mäetipul olnud, aga säält wiisiwad kõik teed ainult allapoole. Peata üürikeseks, waata tagasi, ja lase siis soowid ning unistused puhkama, mäest alla wiib tee nendetagi!
Asjata otsis noormees peatust. Talle kippus tundmus rinda, et neiu temast üle kaswab, temast korraga palju wanemaks saab. Ta waatab sagedasti poolpilkawa naeratusega nooremehe pääle ja ta silmis waritseb luuraw uudishimuline tähelepanemine, kui noormees talle woogawate tundmuste sunnil õrnustega läheneb. Wõi on see ehk ainult ettekujutus? Noormees aga tunneb enese weel enam neiu külge köidetud olewat. Ja õrnatundeliseks, peaaegu lapsikuks muutub ta. Ta tunneb, kuidas neiu wõimus tema üle kaswab, kuidas ta juba neiu silmist tema tahtmisi püüab lugeda ja ennast nende järele seada, kuna ta tema õrnustes häätegu kippub nägema. Neiu sõnades otsib ta salajat mõtet, kuuleb pei-
49
