käsi kokku. Jukule:) Kus aru! Mis ma ütlesin sulle? Mis ma ütlesin sulle? Kas ma ei ütelnud, mine magama? Sa ei läinud. Vaata nüüd, mis sa oma sõnakuulmatusega tegid? Oota, poiss, selle eest saad sa hommikul naha pääle! (Talle tuleb asjade silmapilkne seisukord järsku meele.) Aga Järv? Järv! Järv! See võib iga silmapilk kaela tulla. Peab midagi tegema. Peab linnarahva üles äratama… et nad põgeneksid, põgeneksid… Ära siit… kaugemale… mööda maad või merd… Ükskõik kuida… see pole minu asi. Minu asi on neid äratada. Kus mu pasun? Kus mu pasun? (Otsib pasunat,segaselt edasi-tagasi tammudes.) Mis tont siin prõgiseb jala all? (Vaatab.) Piip. Ptüi! Kus mu pasun? (Raputab Jukut õlust.)
Juku.
Pasun vööl.
Väravavaht.
Vööl? Missugusel vööl? Kus on vöö? (Leiab pasuna.) Ah siin, siin. Olen hirmust päris segane. (Puhub ägedalt, pasunat ja jookseb siis Linna poole, hüüdes:) Me oleme kadunud! Me oleme kadunud! Ärgake! Põgenege! Päästke endid! Järv! Järv! (Puhub uuesti pasunat. Läbilõikav pasuna heli kostab uinuvas linnas hirmuäratavalt vastu. Mõneks silmapilguks tekib vaikus, siis kostavad eemalt tumedad hääled, kellegi kriiskav hirmu-
26
