Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
Linnavärav. Väravavaht käib, oda-kirves õlal, põlev latern käes, võtmekimp ja pasun vööl, edasi-tagasi. All uinuv linn.
Väravavaht
(kuulatab). Kes sääl käib?
(Vaikus.)
Just nagu sammud olid. Aga kedagi pole näha.
(Tornikell lööb.)
Hm. Kesköö on lähedal. (Istub värava kõrvale, kivipingile. Tukub. Linnast kostab aeg-ajalt mõni tume hääl. Tasa, nagu vaim, tuleb-linna poolt üks poisike — Juku. Väravavaht tõstab pää, kuulatab.) Kes sääl käib?
Juku
(tuleb värava juure). Mina. Juku.
Väravavaht.
Juku! Mis sa tahad? Kas ema saatis?
Juku.
Ei, ema ei saatnud. Ise tulin. Uni ei tulnud, siis jooksin vaatama, mis sa siin teed, isa.
7
