Capal, 30 = Kabala. Kabala = kuiw koht. J. Jõgewer: kabal = mari, Schellbeere.
Lepac, 8 = Lepiku küla Kurtnas. Lohul Lepiku talu.
Pasae, 12 = Tundmata.
Rapal, 8 = Rapla. Nagu Liberi nimest selgub, kandis koht sel ajal Rabala nime. Kirjutaja jättis wiimse tähe ära; nii sündis Rapal = Rabal. Saksakeelne nimi Rappel nagu tahaks tähendada, et nime algust rappest otsida, seega Rapla rapete koht, Rapela. See oletus ei ole tõenäoline. Ligemal oletamine, et raba Raplale nime annud. Rapla siis koht, kus raba olemas = Rabala. Rabalast lühenduse teel Rapla. Rabala nimi ongi kohane, sest Rapla ligidal leidub raba. 1586 kirjutatakse, et küla tühi ja ainult weskis inimesi elab. Rapla kirikut nimetab üks kuningas Waldemar III kiri 1346. aastast. 1478 pandi Rapla ja Alu külad 44 marga eest Paadise kloostrile pandiks. 1650 kinkis Alu omanik Hans Wrangel Rapla küla Rapla kirikule päranduseks.
Accola, 10 = Aakla küla Kehtnas. Paucker arwab, et see Kehtna küla Hackel on. Kuid Hackel kirjutades astub Paucker Liberi jälgedesse. — Juuru Maidla Aola küla Raplast liig kaugel.
Mahethae, 9 = wist Matiküla Riisiperes, arwab Paucker. Liberi ajal koht wist Maheda. Kuidas Mahedast Mati sündis, jääb seletamata.
Piacae, 4 = Pühatu, arwab Paucker. Wõimalik ometi, et Piacae nimes Paka peitub. Paka nimeline mets on Raiküla mõisa ligidal, kõrgel mäel, mille üks serw 2—3 sülla kõrgune kalju on. Rahwas nimetab kohta linnamäeks. Oletades, et i asjata nagu Kiarpalas ja Kiaeppäekülas nimesse kirjutatud, ilmuks meile selge Paka. Paka wõiks Läti Hindreku Maianpathe (XXIX, 7) olla.
— 49 —
