1620 enam kui 248 adramaad, Rootsi aja lõpul weel üle 50 adramaa, nüüd ainult umbes 22 adramaad.
Rughael, 15 = Ruila. Kohta nimetati wanasti wist Rukkiala, millest lühenduse teel Ruila tekkis. Rootsi ajal oli Ruila mitme mõisa keskkoht, enam kui 182 adramaad suur, Wene walitsuse algusel aga weel umbes 6 adramaad; nüüd jälle suurem.
Laidus, 14 = Laitse. Nimi teist korda natuke teisel kujul.
Waret süto, 5 = Waresewälja küla Nurmes. 1585 nimetatakse kohta Warras; see oli sel ajal Tallinna pandiks pandud.
Normius, 3 = Nurme.
Machielae, 5 = Madila küla Riisiperes, nüüd kadunud, maad mõisa käes. 5586 nimetatakse kohta Matti. Liberi nime tuleb Mathielae lugeda. c ja t liig ühenäolised. J. Jõgewer arwab nime mademetest tulewat.
Nissae = Nissi. Küsitawaks jääb, kas nimel nissi sõnaga = ihnus tegemist. Liberi kirjawiisi järele wõiks nimi nisagi tähendada. Ei usu, et Nissi nisast tekkinud. Ühes wanas kirjas nimetatakse kohta Nisso. Seega oleks algupärane tähendus nisu, kui nimelt sel ajal tõesti koht Nisso nime kandis. Olgu ometi tähendatud, et wanal ajal Nisse ristinimena esines (wd. Urkundenbuch IV. 1375). Nissi küla asemel ehitati 16. aastasaja algusel kirikumõis. 1501 asutas Riisipere Johan Üksküll Nissi kabeli. Üksküll rändas jala Rooma paawstilt kabeli ehituseks luba paluma. Rootsi ajal sai Nissi 1645 esmalt Hageri kabeliks ja warsti selle peale isekihelkunnaks.
Wahantaa, 3 = Wahula küla. 1586 nimetatakse Wahamaa Riisiperes. On Waharmaa talud olemas.
— 63 —
