census Daniae raamatust täieline karwapealt ühte minew äratrükk (facsimile) Antiquités Russes teises osas. Selle Kopenhagenis walmistatud truu äratrüki järele walmistas F. G. v. Bunge raamatus „Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch“ I litografeeritud uue äratrüki. 1858 kirjutas G. v. Brevern „Der Liber census Daniae“. Bunge wäljaande järele toimetas Dr. A. H. Snellman Liber census Daniae nimed 1893 ajakirjas „Suomi III, 7, Wirolaisia paikannimiä 1200 luwulla“ uuesti trükki ja katsus nimesid ühel hoobil seletada. Seletuste aluseks pani ta Knüpffer-Pauckeri uurimused ja täiendas neid oma tähelepanemistega. Keelelisest küljest wõttis neid Eestimaa kohanimesid Liber census Daniae wäljaandes Tekla Teiwaala harutusele ja püüdis ajakirjas „Suomi IV, 5, Wiroläisista paikannimistä 1200 luwulla, 1907“ ära näidata, missugust seletust need nimed selleaegse Eesti keele kohta annawad.
Umbes sessamas mõttes kui Teiwaala, aga palju pikemalt harutas ainet Dr. W. Schlüter Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1907 nimelises raamatu kirjatöös „Die estnischen Ortsnamen im Liber census Daniae“. Schlüter waatas ainult keeleteadlase silmaga nimede peale, ilma et katsuks määrata, kus Liberi nimetatud koht olemas. Ise ei püüagi Schlüter praeguseid nimesid kindlaks teha, waid toetab ennast ainult Snellmani töö peale. Soomes asudes ei wõinud Snellman, kudas ta ka katsus Knüpfferi-Pauckeri tihti wigaselt kirjutatud praeguseid nimesid parandada, ometi iga korra õiget nime üles tähendada. Snellmani wead esinewad siis Schlüterigi töös; muidu aga on Schlüter wanu nimesid seletades ühe ja teise uue mõtte awaldanud. Wiimaks ilmus 1913 J. Jõgeweri sulest „Eesti Kirjanduses“ nr. 3 „Wanemad Eesti keele
— 8 —
