wanemas keeles = kiwine, konarane, wilets, halb. Karula seega kiwine, halb maa.
Viola = Wihula. Karula ja Wihula loeti sel ajal Kandle kõrwa.
Katal, 18 = Katela ehk Katala küla. Nimi tuletab wiletsat, wiletsa küla meelde.
Lopae, 4 = Loobu. Nimi sõnast loobuma.
Tatarais, 26 = Tatruse. Nimi tuletab tatart meelde.
Ulkaenpet, 12 = Tundmata. Neus (Revals s. Namen, lk. 16—17) arwab, et nimi Ülgepää tuleb lugeda.
Honolius, 12 = Tundmata. Paucker arwab Ohukülaks.
Itereuerae, 6 = Idawere.
Kassiuerae, 7 = Rasiwere Kawastus. Liber K ja R ära wahetanud.
Vilsae, 20 = Weltsi.
Patenal, 8 = Paatna küla Kloodil. Liberi järel oletada, et nimi enne Paatenala kuulunud. Kloodi nime omanikult Klodtilt saanud.
Metapae, 5 = Mädapää.
Haudis, 25 = Auküla Kihlwere järel. Rootsi ajal nimetatakse Tristwere kihelkunnas „Hauder“ küla.
Weibigaerwa, 15 = Wõiwere, Wõtipere, arwab Paucker. Raske ometi mõista, kudas Waebigaerwast Wõtipere saanud. Liberi nime lõpu pool tuletab — järwa meelde.
Katkantagus, 6 = Katkutaguse, meie ajal Haaspere. Sakslased hüüawad kohta praegu alles Kattentack, kuna eestlased kohta omaniku Hastfere järel Haaspereks hüüawad. Siin lõpp — fer = pereks muutunud. Sakslased igatahes Eesti wana nime säilinud.
— 81 —
