Lehekülg:Eesti ajalugu. Reiman 1920.djvu/84

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

David Dubberch Eestimaa maakogudusi katsumas.õpetaja David Dubberch, kes maakogudusi käis katsumas. Ilmsiks tuli Tallinnamaa koguduste hirmus seisukord. Kirikud olid pikal sõjaajal varemehunnikuks langenud. Kõlbmata õpetajad olid ametisse tükkinud. Mõisnikud ja talupojad elasid ühesuguses pagana pimeduses ja rumaluses toorest ja haisema läinud elu. Dubberchil läks korda vähemalt kirikumaid suurelt osalt ahnete naabrite käest päästa, kirikute päranduseõiguse tunniskirju korjata ja siin ja seal kirikuid ja kirikumõisaid üles ehitada. Pärast tema surma jäi kõik jälle lohakile ja libises uuesti kiiresti allapoole. Värske tuul hakkas alles 1626 puhuma, kui Gustav Adolf Kuramaa sõjaväljalt ise ootamata Tallinna ilmus ja võimumeestelt aru päris, kuidas kirikliku eluga lugu olevat. Tarvis minevat head kooli ja ülikooli, kiriku eest tulla hoolt kanda ja õpetajatele kümnist maksta, kes nüüd „kerjajaleiba õgivat“. Mõisnikud püüavad musta valgeks pesta, aga kuningas ei usu neid, vaid saadab 1627 komisjoni Johannes Rudbeckius kiriku olukorda järele vaatamas.Westeråsi piiskopi Johannes Rudbeckiuse juhatusel Tallinna, kes asjalugu põhjalikult läbi uuriks. 16. juulil 1627 jõudis Rudbeckius Tallinna ja avas esimese Tallinnamaa õpetajate sinodi. Õpetajad pidid jutlust ütlema ja katsuti läbi. Kes kõlbmata oli, heideti ametist. Õpetajate hooletust ja halbu elukombeid nuheldakse raskete sõnadega. Kästakse neid usinad ja kained olla. Õpetajate kaasas oli igast kogudusest 4 ustavat talupoega Tallinna tulnud. Kus kirjalikud tunnistused ei ulatanud kiriku omandust ja koguduse elukorda selgeks teha, päriti talupoegade käest aru. Selgub, et maal vähe kirikuid leidub, koolisid ja haigemajasid sugugi ei ole. Väiksemates kihelkondades on sissetulekud nii pisukesed, et õpetajatel „musta leibagi“ ei ole süüa. Kirikumõisa hooned jooksevad läbi. Mitmed õpetajad hoiavad oma majakraami ja söögi-tagavara üleval „kirikus, kus natuke parem on“. Kirikueestseisjad ei käi kirikus ega armulaual, ei pea ka mitte kirikute arveid korras.

Kiriku olud olid igapidi raisus ja mädad. Rudbeckiuse korraldused.See sai Rudbeckius’ele pea tuttavaks. Ta otsib rohtu. Kirikuvalitsuseks lubatakse vaimulik konsistoorium asutada ja superdent ja praostid ametisse panna. Kirikueestseisjad pidagu hoolega kirikute kulu- ja tuluarved korras. Kirikute, koolide ja haigemajade ülespidamiseks tasutagu jälle kümnisemaksu. Õpetajatel olgu vähemalt adramaa aastas külvi all, köstritel ¼ adramaad. Ebausu kombed kaotatagu õpetuse teel ära, pühad ebausu paigad

84