Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/100

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

92

waremini kui wanad-sõnad, mis Göseken üles kirjutas.

Knüpffer teatab weel mõndagi raamatu sisust. Raamatu wäljaandmise põhjus olnudgi ülemal nimetatud weski põletamine Wõhandu jõel Sõmerpalus wihase rahwa läbi. Weski üle tõstetud nimelt ka selle pärast rasket kaebtust, et sääl kohal enne Pikse asupaik ja sellest wäljakäik olnud, kus pärast weski tehtud. Weski pärast jäänud jumala wäljakäik üsna kinni, ja selle pärast ei ole paremat ilma loota olnud. Gutslaff teatab, et aga ka sakslased ja kirikuõpetajadgi selles ebausus kinni olnud, ja Gutslaff isegi ei olnud ebausust waba, kui ta ka selle wasta sõdis: Gutslaffi kihelkonnas eneses olnud, nagu ta ütleb, sääraseid kohte, kus inimene wõinud haigeks, jalutuks, pimedaks jääda; üks tema ümmardajatest lükanud rumalusest ebausu ohwri jalaga ümber ja jäänud warsti jalutuks. Ka muidu tunnistab Gutslaffi raamat suurt usku ilmade kuulutustesse ja kalendrite tegijatesse. Tol ajal oliwad kõik inimesed ebausklikud. Wõhandu jõgi alganud pühast hiiest, millest keegi ei ole tohtinud mitte witsaraagugi ära murda. Jõgi ei ole midagi roojast kannatanud, ei ka paisu ega pidamist, muidu tulnud kohe paha ilm, sest jõe wõimul on-gi just ilmad muutunud. Paha ja põuase ilma põhjused olnud muidu weel: sortsid on wilja õied ära rööwinud, kurat olla koidu tähe wangi wõtnud. — Wõhandu jõel katsutud ilmasid järgmisel wiisil: Talupojad pannud kolm mõrda wette, pidanud siis wahti, mis tõugu kala keskmisesse läinud. Olnud mõrras ilma soomusteta kala, nagu luts, wõi ka wähk, siis kardetud ikalduse aastat, ohwerdatud härg ja pandud mõrrad uuesti wette. Kui keskmises jälle soomusteta kalad olnud, ohwerdatud jälle härg ja pandud mõrrad kolmandat korda wette. Kui jälle paha märk leitud, siis wiidud — elaw laps (!) ohwriks, ja inimesed oliwad kannatlikult sellega rahul, mida saatus tulla laskis, sest üksi soomustega kala kuulutanud wiljalist aastat.

Seda ja mõnda muud loeme Gutslaffi raamatust, millest näeme, et tema ajal Eesti rahwas alles täiesti paganlist muinasusku pidas, kui ta ka juba ligi pool tuhat