95
lapsi mitte sündimise-päewal ei ristita, ei tea miks. Nad arwawad õnnetuseks, kui üksnes tütarlapsi ristida toodakse, sest need jääda siis kõik lahtiseks ega saa mehele. Kui lapsed ei taha kosuda, waid sagedasti surewad, lasewad nad järgmised (lapsed), kui poisid, Aadam, kui tüdrukud, Eewa nimetada, et nad paremini kosuwad ja elusse jääwad. Ristimise ajal teewad nad enamasti laste käed lahti, sest nad arwawad, et nad siis, kui täis kaswawad, usinaks ja wirgaks tööliseks saawad. Kui poisslapsi ristitakse, seowad nad nendele sõrmused mähkme paeltele ja usuwad, et nad siis waremini naese wõtawad. Nad köidawad nendele ka raha, leiba ja küüslauku külge ning arwawad, et lapsed selle läbi sortsimise wasta karastatud on ja et nendel elus puudust ei tule. Üle jäänud ristwee walawad nad, kui wõimalik, seintele, sest nad mõtlewad, et siis laps pärast auusse tõuseb ja tal teiste üle käskida on. Nad panewad tähele, kas laps ristimisel pääd tõstab wõi langeda laseb; tõstmine tähendab elu, langeda laskmine surma. Kui laps ristimise ajal magab, tähendab see, et ta pea sureb. Lapsele pandakse ka ristimiseks helmed kaela, sest et see iseäralist rammu anda. Nii kaua, kui ristimine kestab, jookseb lapse isa ruttu ümber kiriku, sest siis pidada laps kangeks jooksmises saama; ranna-rahwas arwab, et laps siis hästi osaw ülgeid püüdma ja üle jää lippama on. Waderid hoiawad, et nad enne lapse ristimist liha ei söö, muidu saab laps pärast hambawalu; ka ei waata waderid ristimise ajal ümber, et last pärast mitte tontide poolest ei waewata; niisama ei kõnele ristimise ajal waderid, muidu hakkab laps pärast unes rääkima.
„Kosjal, kihlusel ja pulmal. Nad kosiwad ja peawad pulme alati noore kuu ajal, sest nad arwawad, et nad siis paremat õnne ja õnnistust leiawad, kui muidu; ka pidada naesed siis kaua nooreks ja siledaks (ilusaks) jääma, kuna nad wana kuu kosja puhul ruttu wanaks ja kortsu lähewad. Kosilane ei ratsuta ial mära seljas kosima, muidu ei saa ta edespidi sugugi poegi, waid saab üksi tütreid. Mõnel on see jumala
