Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/119

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

111

„Wastse testamendi ümberpanijateks peetakse ikka Rõuge praostit N. von Hardungi, Adrian Virginiuse isa Andreast ja selleaegist Tartu Eesti õpetajat M. Schützi. Nüüd on aga see kindel teadmine olemas, et asi hoopis teisiti ja Adrian Virginius üksinda terwe töö on teinud. Oli tema ümberpanek Kambja õpetaja Andreas Virginiuse ja Rõuge praosti Nikolaus von Hardungi läbi waadatud ja jõudu mööda parandatud, siis algas kohe Riias ka trükk ja ilmus. Virginiuse tõlge kandis nime:

„Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament, Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst Issanda Jesusse Kristusse Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu. Rootsi kuningliku majesteedi armu läbi ja eesõigusega.“ Aastal 1686 trükitud.

„Raamat on Tartu keeli ilmunud ja kannab nooruse töö nägu ja puudusi. „Siisgi tänu Jumalale tema ande ja armu eest!…“ Taganõudmine ja ostmise himu oli esiotsa pisukene küll: trükiti ainult 500 tükki, ja alles 1727 oli uut wäljaannet tarwis. Selle teise trüki arw oli 10,000 raamatut suur. Pärast seda, kui Piibli-seltsid elusse tõusiwad, pandi Tartu testament mitu ja mitu korda weel kirja ja laotati odawa hinnaga wälja, nõnda et juba 1855 iga kümne hinge pääle Tartumaal üks Tartu-keelne testament tuli.

„Enne kui Wastse testamendi ladumine lõpule jõudis, lahkus Virgiuius Riiast, ehk küll Fischer wäga soowis, et ta terwe Piibli ümber paneks. 1690 käis ta uuesti Riias ja algas ka tõesti suurt tööd, jättis aga selle pea jälle katki ja pööras koju tagasi. Katsuti weel pärastpoole mõnda korda tööd üles wõtta, aga katseks jäigi. Ei ole tänapäewani Tartu rahwal omas murdes Wana seaduse raamatut, ei ole seda ka tarwis.

„Kewade 1694 lahkus Virginius Puhjast (kus ta õpetajaks oli olnud) ja läks Otepää õpetajaks. Tema säälsest elust ja ameti pidamisest ei tea meie midagi. Pea tuliwad segased ajad: 1700 algas suur Põhjasõda. Palju oli Virginiusel hädaohtu ja wiletsust kannatada. Et elu päästa, põgenes ta omastega 1704 Tallinna