Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/133

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

125

tõlkest mõistis lugu pidada ja selle eest kosta. Ei wõinud see teisiti tulla, kui et ka tema käsikiri tähele panemata jäeti ja ilma pikema jututa ning läbikatsumiseta kõrwale heideti. Et Hornungi tõlge wäga hästi ja hoolega walmistatud oli, siis ei imesta ka meie mitte enam selle ime üle, kui wanadest kirjadest loeme, et nüüd õigekirjutamises pea ühendusele jõutud ja ümberpanemine lõpule aetud. Muudeti küll ka pisut Hornungi tõlget oma aru järele, aga see aru oli lühikene küllalt ja ei ulatanud palju Hornungi tarkuseni. Harwa on mõni sõna parandatud, kaugelt sagedamini wigasid Hornungi õigesse käsikirjasse sisse kirjutatud. Ja ilma Hornungi meistritööta oli häda kohe suur. Mõned eessõnad, mis Hornungi käsikirjas puudusiwad, on hoopis halwemal ja kangemal keelel kirjutatud, kuna muidu terwe raamatu kõne sula ja lahe on. Iseäranis hoolas ja agar oli Pillistwere õpetaja Berthold. Ehk ta küll wäga haiglane ja nõder oli, kirjutas ta oma käega Uue testamendi wiis korda ümber. Kõige puhtam eksemplar pidi kuningale ette pandama ja trükki minema. 1707 oli töö korral ja täiesti walmis. Aga nüüd jälle ei olnud jõudu, et seda oleks wõinud trükki panna. Raha, mis kuningas Karl XI. juba 1684 selle tarwis kinkis ja wälja maksis, oli osalt paberi ostmiseks tarwitatud, mis aga kauaaegse seismise järele rikki oli läinud. Suurem osa jälle oli 1685 Tallinna domkiriku parandamiseks ära kulutatud, mis wõlga domkogudus raskes sõjakurnas kohe maksta ei jõudnud. Oma kulu pääl ei tahtnud keegi trükkija raamatut wälja anda. Koputas siis piiskopp Lange wiimse ukse pihta. Ta kirjutas noorele kuningale Karl XII-le ja palus teda seda hääd asja oma armuga ja nõuuga edasi aidata. Ehk küll suur werine Põhjasõda, mis juba seitsmendat aastat kestis, riigi kassad tühjaks oli teinud, siisgi lubas waga kuningas kohe armulikult palwet kuulda ja tõotas kõik kulud kanda. Kuninglik ja kuninga wääriline kiri hoitakse weel praegu alal. Liiwimaa konsistoriumi läbi andis kuningas käsku kirja, mis mehed Tallinnas oliwad teinud, Pärnusse kuninga trükkija kätte saata. Kirjutati siis