Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/15

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

7

hää, hääle, häält, säär“ jne. kõnelenud ja ei mitte „pea, peale, peal, pealt, seal, sealt, hea, heale, healt, sear“, nagu nüüd sagedasti üteldakse ja kirjutatakse.

Wõtame nüüd weel kord need Eesti keeli sõnad kokku, mis me Läti Hendriku kirjadest leiame, siis on neid kaunis hulgake, nimelt: malewa, kilegunda, wanem, maja, nagatae, laula, pappi, maga, magamas, waipa, nurme, jõge, järwe, soo, tagana“ jne., nende juurde weel kohanimed „Odenpä, Jogentagania, Sontagana, Nurmegunda, Metsepole, Puidis, Kareda, Wirzjerwe, Koiwa“ ja palju muid kohanimesid, mis igal eestlasel koguni kerged aru saada ja seletada, siis on meil wõimalik juba wäikest pilti enestele waimu ette teha, kuda Eesti keel enam kui 700 aasta eest oli. Kui need ka muud ei ole kui üksikud sõnad, siisgi teame nendest, et wanad eestlased oma kodukohtadele on nimesid pannud ning et see ju hariduse astet näitab, millel nad on seisnud, sest täiesti metsrahwad ei pane sugugi nimesid kohtadele. Meie nimetame neid sõnu auukartusega, sest et meie teame, et Eesti rahwa esiwanemad neid on ligi tuhande aasta rääkinud. Ja meie teame ka nendest, et kui keegi eestlane, kes 700 aasta eest on surnud, nüüd wõiks üles tõusta, siis wõiks ta praegust Eesti keelt ometi mõista, kui ka mõni sõna teise uuema, wähe lühema näo on saanud.

Sõna „pappi“, mis wanad eestlased pruukisiwad, on ise enesest wäga õpetlik. See sõim ei ole mitte Eesti, waid on Saksa oma, ta on juba ammugi enne sakslaste siia-tulemist Eesti keelde wõetud — wist juba siis, kui eestlased Saksa gotlastega endiste aastasadade jooksul kokku saiwad. See sõna üksi tunnistab wäga selgesti, et eestlased muinasajal on sakslasi tundnud ja nende keelest Eesti keelde sõnu wõtnud, sest sõna ei wõinud ju siis alles eestlaste seas tuttawaks saada, kui eestlased Riia sakslastega wastastena wõitlesiwad. Eestlased on niisuguste Germani sugudega enne kokku saanud, kel see sõna keeles oli. Ka on haudadest, millesse enne sakslaste aega on surnuid maetud, õhtumaa rahasid ja ristisidgi leitud, mis sedasama tunnistawad, nagu sõna „papp“.