Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/16

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

8

Eesti keel katoliki ajal.

Kui Eesti rahwas oli rüütlite wõimu alla saanud, siis wõttis ta ka aega mööda katoliki usu wastu ja sai wäljaspidi kristlaseks, kuna wana pagana-aegne usk ikka rahwa südames elas. Kirjandust ei olnud, millest rahwas oleks ristiusku tundma wõinud õppida, koolisid ei olnud ka mitte, kus rahwas wõis õpetust saada.

Eestlaste maale asutati linnad — muist wanadele kohtadele, kus muinasajast saadik linnad seisnud, muist aga ka uutele kohtadele, kus enne linnasid ei olnud. Kõigi linnade ees otsas seisiwad kaks linna, need oliwad kõige wanemal muinasajal juba maa päälinnaks olnud: 1) Kalewa linn, mis pärast oma suure Eesti walitseja Kalewi surma tema lese Linda mälestuseks ka Lindanisa nimeks sai, see oli nüüdne Tallinn, mis sõnast Daani linn on lühendusel tõusnud, ja 2) Tartu, mis ka juba kõige wanemal muinasajal suure jumala Taara järele oli nimetatud, sest sõna Tartu on ära lühendatud wanast muinasaegsest sõnast Taara-abuda, see on Taara abi. — Teised linnad Eesti nimedega oliwad: Pärnu, küll pärna-puuga sugulane; Wiljandi, rohke wilja-ande pärast nii nimetatud; Põltsamaa, see on põldne maa, Nurmekunna, see on praeguse Põltsamaa, Pillistwere ja Kolga-Jaani kihelkunna maa päälinn; Haapsalu, see on haaba- ehk aawasalu linn, kus wist rohkesti aawa-puid oli; Paide ja Kareda, kaks linnakest, waewalt 10 wersta üks teisest eemal, esimene sõnast „paisuma“ ja teine sõnast „kare“ tõusnud; Rakwere, sõnast rakke weer nii nimetatud. Pääle nende oli hulk wäiksemaid kohtasid, mida meie siin ei hakka nimetama. Linnade kõrwal on meil ka wanad maakondade nimed kõik teada; need oliwad: Ugala ehk Ugaunia, maakond Tartu ja Wõru wahel; Waigele, maa, kus nüüd Äksi, Maarja-Magdaleena ja Kodawere kihelkunnad on; Moha, nüüdsed Laiuse ja Palamuse kihelkunnad. Hiiembe, see on hiie-pää,