9
praegune Torma kihelkond; siis juba enne nimetatud kohad Nurmekund, Jõetagana, Sootagana; Alempois, nüüdne Suure Jaani kihelkond; Sakala, Wiljandi ümberkaudsus, nimelt nüüdsed Wiljandi, Paistu, Tarwastu, Karksi, Helme kihelkunnad; Metsepoole, see on metsa pool, nüüdne Pärnu ja Riia waheline rand Häädemeeste ja Saarde kihelkunnaga, kus siis ja edasi kuni Riia linnani ning Kura randa mööda kuni Polangini liiwlased elasiwad. Tallinna- ehk Eestimaa kohad kandsiwad muistsel ajal just neidsamuseid nimesid, nagu nad nüüdgi kannawad: Harju-, Lääne-, Järwa-, Wiru- ja Alutaguse-maa, mille juures Baltiski ümberkaudsus Uomentaguse, Paide ümberkaudsus Karedaga Lõpekunna ja Iisaku kihelkund Pudrimeni nime kandis. Saaremaa nimi oli Kuresaar, mis nimi pärast üksnes linnale jäi.
Need ja hulk teisi wähemate kohtade nimesid on meile muist enne katoliki aega, muist aga ka katoliki ajast Eesti keeleproowiks jäänud. Muid proowisid meil 12. kuni 14. aastasajast ei ole.
Koguni Eesti keeli kirjutamise katseta ei ole siisgi ka katoliki aeg olnud. Seda tõendawad mitmed märgid. Koguni seda on kirjades lugeda olnud, et Läti Hendrik ise on eestlaste katoliki jumala-teenistuseks raamatuid kirjutanud. Kas seda keegi weel tõeks wõib teha, see on küsida.
Eesti keel katoliki ajal.
Läti Hendrik siis oli Baltimaa esimene ajaloo kirjutaja ja kirjamees. Ta kirjutas Ladina keeles. Praegu weel ei ole kindel, kas ta rahwuse poolest lätlane, sakslane wõi eestlane oli. Kirjutas ta eestlastele katoliki jumalateenistuse raamatuid, nagu üks wana sõnum teatab, siis oli ta ka
