Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/181

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

173

H. Ei see küll wale ole; aga teda tuntakse teiste seast pea ära.

P. Neil on kõik üks nägu, kust sa teda nii mitme tuhande seast tahad ära tunda?

H. Küll ikka, emal on pikem ja terawam perse, kollased jooned persse ümber, teised jooned on musta-hallid, pikemad tiiwad, ka kollased pikemad jalad, lendab uurakil, nii kui perse temal raskem oleks kui teistel.

P. Kuda teda kõige paremini paigale saab panna?

H. On üks ema peres, wõta hiljukesti sõrmede wahele ja pane puuri sisse ja warwad puuri alla; pista puu ülesse sisse, ja waata siis, kui teised murdes järele lendawad.

P. Peaks siis wahest perel enam kui üks ema olema?

H. On seda ka, mitu korda olen ma oma silmadega wahest kahte ja ka kolme ema näinud. Esimesele emale ei tee wana ema mitte kurja, kui aga teisel poegi on ja jampsib ema laisk, siis lubab wana ema perele teda ära murda.

P. Kas linnu-mehe nõuu ka selle juures aitab?

H. Aitab ka, kui Jumal tahab. Mina nägin üks kord, kudas neil pahandus üheskoos oli: wõtsin teise ema, andsin teisele perele; mis ma andsin, jäi neile, tänu Jumalale.

P. Kuda siis see on, Hans, et sa neid ikka emaks hüüad, mis teised kuningaks nimetawad?

H. Ema ikka linnu-meestel ilusam manitseda (nimetada).

P. Aga seda, mis sul linnu-puu, kutsuwad teised kongiks?

H. Ei mitte, Jaanike, linnu-puu ikka linnukeste aias; kong pandakse püüdja-meestele suurte puude otsa teisi püüdma, kui noored pered ära lendawad; kasina wiisi pääl püüdja-mehed neid hüüawad koorekeseks.

P. Ole terwe ka seda mulle seletamast; teine kord tulen ma enam sinu käest küsima.


Kolmas jutt.

P. Kas linnu-puus mitmesugused linnud on?

H. On, ise on ema, teised on õiged ehk perelinnukesed, need kõik on töötegijad; teised jälle lesed, kes midagi ei kanna, muud kui aitawad aga warandust süüa; nad on jämedamad kui teised.

P. Mis hääd lesed teewad?