Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/182

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

174

H. Ei midagi, need on söödikud, kus neid palju sünnib, sääl arwatakse nuhtlus olema.

P. Eks neid kudagi ära ei saa põletada?

H. Ei aita inimese nõuu ehk liig seadmine see juures ühtigi. Kui Jumal annab perele seda jõudu, et ta neid ära häwitab; põletamisega saawad ka kõik pere linnud hukka; puu läheb raisku.

P. Millal uus pere wanadest lahkub?

H. Kui ema kangemaks saab, siis hakkab lahutus pääle; siis on näha, kuda pere ootab, segab, keeritab ülewal; katsu päewa kaks, kolmandal ei ole armu, siis lükatakse nad wälja.

P. Eks ema ole esimene wälja tulemas?

H. Ei ial; pere läheb enne wälja, ja tema järele tuleb ema, ja langeb pere pääle, see on õige linnu-wiis.

P. Kas ema ka wahest tagasi läheb wana puu sisse?

H. Küll seda mitu korda, aga need on jamsid, kes palju segawad; inimese õnnel on wiga, ei taha Jumal õnne anda.

P. Aga kust siis ära tuntakse, et nad minna tahawad?

H. Kui lesed wälja hakkawad käima, kui sa wahid, ega nad siis sel päewal enam peret ei heida; kui nemad paigal seisawad, siis ei wõi uskuda.

P. Kuda nad siis selle järele peret heidawad?

H. Lööwad üles keeritama, sõeluwad wahest õige kaua ümber, kui ema noor on, wahest heidawad usinamini, kui ema wälja ennast heidab; ja kui heidawad kuhugi, siis wana pere saadikud linnud lahkuwad tagasi, siis on rahu.

P. Kui aga nad kõrge oksa pääle heidawad, mis nõuu siis on?

H. Siis lõigatakse oksaga hoopis ära, siis puistatakse nad waka sisse, selle juures wõetakse ema kinni ja tehtakse nii, nagu ülemal ütlen.

P. Kui nad aga madalas on?

H. Siis pane walge lina puu alla, teine ots puu suu külge tikukesega kinni, saada teised pärast puu sisse minema, siis lähewad.

P. Missugust puud armastawad nad kõige enam?

H. See, mis õige ema puu on, olgu kuuskne, aawne ehk mändne puu, kellel mitte loomakest, mis rähn ei ole raiunud.