13
ei ole sellest raamatust seni ajani ühtegi eksemplari leitud, ja ka Dr. Wiedemann teatab, tema otsinud raamatut, aga ei ole leidnud. Witte katekismus on aga 37 aastat waremini trükitud kui Weltheruse oma, millest ülemal räägitud.
Siis on meil weel sõnum olemas, et aastal 1619 on keegi Johann Buccius Eesti keeli Lutheri katekismuse ja kiriku lauluraamatu trükis ilmuda lasknud. Ka neist raamatutest ei ole seni ajani kõige wähemat jälgegi järele jäänud, kuna aga 19 aastat enne seda Georg Müller aastal 1600 oma jutlused Eesti keeli üles kirjutas, mis alles a. 1890 on üles leitud ja nõnda siis juba ammugi kirjutatud oliwad, kui Buccius oma katekismuse ja lauluraamatu trükkida laskis.
Eesti kirjanduse algus.
Georg Müller ja tema jutlused.
Eesti kirjanduse tõsine ajalugu algab Georg Mülleriga, kes Tallinnas Püha Waimu kiriku Eesti abiõpetaja aastatel 1600—1608 on olnud. Enese ameti-ajal on tema hulga Eesti keeli jutlusi kirjutanud, mis meie ajani on alale jäänud. Need jutlused leidis W. Reiman Tallinna linna wanade kirjade kogust uuesti üles, tundis nende tähtsuse ära ja juhatas nende kohta tähelepanemist.
Georg Müller’i järele jäänud jutlusi on ühte kokku 39. Need jutlused on Tartu Õpetatud Eesti selts trükis wälja andnud. Nad on kõige paremad hariduslised tunnistajad Eesti rahwa elust 300 ja enam aastaid tagasi. Nendes on ka wäga palju sõnumid sellest, kuda Baltimaal tol ajal elati ja oldi. Baltimaa oli siis tüli-õunaks ja sõja saagiks poolakate, rootslaste ja mõni kord ka wenelaste wahel. Alatised sõjad laastasiwad Eesti kodumaad. Nälg, häda, katk ja iga sugu muu wiletsus möllas maal ja takistas iga edenemist rahwa elus.
Ajaloolisi teatusi on G. Mülleri jutlustes ka rohkesti. Kui Müller aastal 1600 ame-
