202
Kõige noorem, hella wenda,
Kõige noorem, kõige kõrgem:
Kõige kõrgemad kübarad,
Kõige uhkemad hobused,
Kõige saksemad sadulad.
Ehitellin hella wenda,
Ehitellin, õpetellin:
Minu hella wellekene,
Ära sa ajagu eele,
Ära sa jäägu järele!
Esimesed elbitakse,
Tagumised tapetakse;
Keerita keset sõdada,
Ligi lipu-kandijate!
Keskmised koju tulewad.
Weli tuli sõjast koduje.
Läks ta isa ukse ette:
Tule isa, tunne poega!
Tuli isa, ei tundnud poega.
Läks ta ema ukse ette:
Tule ema, tunne poega!
Tuli ema, ei tundnud poega.
Läks ta wenna ukse ette:
Tule, wend, ja tunne wenda!
Tuli wend, ei tundnud wenda.
Läks ta õe ukse ette:
Tule, õde, tunne wenda!
Tuli õde, tundis wenda.
Kust ma tundsin wenna noore?
Lühedasta riideesta,
Madalasta mantelesta.
Minu hella wennakene,
Ütle mull’ sõja sõnumid:
Kuda sõjas oldanekse?
Kas on sõjas naene armas,
Naene armas, kaasa kallis?
Oh minu õde madala,
Pühi mu saapad sawista,
Äiga mõõka urmudesta,
Siis ma hakkan rääkimaie:
Oh minu õde madala,
’Pole sõjas naene armas,
Naene armas, kaasa kallis,
Sõjas kallis haljas mõõka,
kaunis kangepää hobune,
Kes päästab mehe sõjasta,
Waenu mõõkade wahelta,
Pisi kõrgete käesta.
VI. Peiupoiss (ratsutab ümber pulmarahwa ja laulab:)
Piira, piira, peiupoissi,
Piira pikkada igada;
Rapsi, rapsi, raudakäsi,
Raiu rauda terweeksi.
VII. Pulma-laul (pruuti kambrist tuues ja pulmarahwale tutwustades).
Neitsikene noorukene,
Mis sa kuulad kamberissa?
Seisad seinade tagaje?
Piilutad läbi piitade?
Tule sugu tundemaie,
