Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/213

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

205

oli Arwelius’e perekond Soomemaalt pärit, kus ju ikka enam haritud inimesed on rohkem rahwa kirjandusest osa wõtnud kui meie maal.

Arwelius on sündinud küünlakuu 5. päewal 1753 Tallinna linnas, kust ta wanematega peagi maale Nigula kirikumõisa läks. Siia jäi ta 16. elu-aastani. Õpetust sai ta ühes oma noorema wennaga isa käest. Ka pidas isa temale koduõpetaja. Pärast seda läks ta Tallinnasse Ritteri- ja Dom-kooli. Et meie oma maal weel ülikooli ei olnud, siis läks Arwelius aastal 1771 pärast gymnasiumi läbikäimist Leipzigi linna Saksamaale. Siin õppis ta unversiteedis 4 aastat jumalasõna-teadust, kirjatundmist ja uuemaid keeli. Kui kodumaale tagasi tuli, siis hakkas ta koguni kooliõpetajaks. Ta oli 14 aastat kahe mõisniku juures Eestimaal kodu-kooliõpetajaks. Aastal 1790 sai ta usuteaduse ja Ladina keele professoriks Tallinna gymnasiumis. Selles ametis suri ta aastal 1805, kõigest 52 aastat wana.

Arwelius on Eesti keeles kolm raamatut kirjutanud. Need on 1) „Üks kaunis Jutto-ja Öppetusse-Ramat. Söbra polest, meie maa-laste heaks, ja nende röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsasti öppiwad luggema I. jaggo“ Tallinnas trükkitud Lindworssi kirjadega, 1782; 2) sellesama raamatu „II. jaggo“ Tallinnas 1787, ja 3) „Ramma Josepi Hädda ja Abbi-Ramat,“ Tallinnas 1790.

Esiti nimetatud jutu-raamat oma kahes jaos on wäikeste õpetlikkude juttude kogu. Need jutud on suuremat osa Saksa keelest Eesti keelde ümber tehtud, ei mitte ümber pandud. Saksa keeles oliwad nad Rochow’i lugemise-raamatu nime all tuntud. Aga suur hulk neist jutukestest on ka täiesti algupärased ja on Eesti rahwa enese elust wõetud. Üks osa on nii osawasti Saksa keelest ümber tehtud, et nad nagu algupärased lugeda on.

Arwelius on need mõlemad jutu-raamatu jaod sellel ajal kirjutanud, mil ta Eestimaal kahes mõisas järgimööda kodukooliõpetaja oli — ja nimelt esimese jao Kikla mõisas Alutaguse maal. Oma 14 aastases kodu-õpetaja ametis oli tal mahti küllalt Eesti rahwast õige tublisti tundma saada.