Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/240

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

232

mast wäehulgast aga pisut pääsnud ……“


—————

Laul warjusurnute matmisest. Luuletanud v. Frey.

1. Et pangem neidgi tähele, kes lahkuda siit wõt’wad! Et waad’kem hästi järele, kas nemad tõest’ meid jät’wad! Kui mõni surnud nähtakse, kes teab siisgi selgeste, kas on ta tõest’ ka surnud?

2. Oh häda, kui saab hingega pool surnud ihu maetud! Ta oleks wõinud elada, kui ’poleks mullast kaetud. Ehk elaks mõni nüüdgi weel, kui ’poleks elu, õhk ja keel nii warsti pandud lukku.

3. Kui oleks aega mõnele ta surma nähes antud; ja ’poleks teda äkiste kui surnut maha pantud: küll oleks ta weel ärganud, neid õnnistades tänanud, kes teda mattes tapnud.

4. Oh arwa tema asemel nüüd ennast, inimene! Kui surma nägu sul, ja weel ei lahkun’d hingekene, ja enneaegu kaetakse sind lauaga ning maetakse siis mullas hoopis kinni!

5. Mis nõuu sul oleks kirstu sees, kui meel siis ärkab üles? ja üksgi ’pole abimees, sest et sa haua süles? Sa pöörled ennast waluga; sa muidu katsud pääseda: sa heidad meelt ja hinge!

6. Oh mõtle, mõtle, inime, mis häda siis sul oleks! Ja waata teiste järele, et häda neil ei tuleks, kui näik’se hing ju keele pääl, mis siisgi ihus ülal tääl. Oh ära siis neid mata!

7. Et olgu, et hing ihuga ka saaksid mullast kaetud; hing ei wõi siisgi temaga ei ial saada maetud; waid tema pääseb ometi, ja siis ta kaebab alati su hooletuse pääle.

8. Siis pangem neidgi tähele, kes lahkuda siit wõt’wad, ja waad’kem hästi järele, kas nemad tõest’ meid jät’wad! Kui mõni surnud nähtakse, kes teab siisgi selgeste, kas on ta tõest’ ka surnud?


—————

Witscheli raamatust „Morgen- und Abendopfer in Gesängen“ ümber pannud kiriku-õpetaja ja konsistoriumi-assessor v. Frey:


Nääri-päewa hommikul.

Issand, kenn’ ees suures taewa ruumis
Tuhat päikest kaunist’ paistawad,