Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/261

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

253

nud eneste nimesid mitte üles. Nimetame siin üksnes mõned, kelle nimed teada on:

Friedrich Dav. Lenz, Tartu ülem kirikuõpetaja, kes Tartu keelemurdes kirjutas, andis seaduse-raamatu wälja, Tartus Grenzius’e juures 1804 ja muid raamatuid.

G. Marpurg, Vastseliina kirikuõpetaja, kirjutas ka Tartu murdes: „Weikenne oppetusse nink luggemisse Ramat.“ Tartus 1805 Grenzius’e juures.

R. J. Winkler, Gellerti ümberpanija, kirjutas „Meie Risti usso õppetussed“ Tallinnas Gressel’i juures 1806, 223 lhk. ja „Eesti-ma Ma-wäe sõa-laulud“ säälsamas 1807. Ka Lenz on selsamal aastal sõja-laulusid Tartus wälja andnud. See tähendab siis, et sõja-tuju ja tuhin walitses, kui Napoleon ähwardas ikka ligemale tulla, mis küll Eesti kirjandusesse mõju awaldas.

Justus Walter andis wälja: „Lühhikene õppetus nende abbiks, kes näitwad surnu ollewa, ja ommeti weel ellawad“ Tallinnas Gresseli juures 1811. „Ämmade õpp.“ 1812.

K. E. Berg andis wälja „Uus ABD ja Luggemisse ramat“ Pernus G. Markwardti jr. 1811. Säälsamas ilmus 1816 Bergi sulest „Jutlusse-ramat“ ja „Luterusse ello“ 1818.

K. H. Schmidt kirjutas terwise õpetuse nimega: „Terwisse Katekismuse Ramat“ Tallinnas H. Gresseli juures trükitud 1816, 147 lhk. See raamat on Luce Saksa-keelse raamatu järelt Schmidti poolest Eesti keelde tõlgitud.

O. R. Holtz kirjutas „Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamiseks.“ Tallinnas Gresseli jr. 1817, 216 lhk. Säälsamas ilmus ka Holtzi sulest 1817 üks „Jutlus Eestima Tallorahwa ue Seädusse Pühhitsemisse jures Tall. Toompä-kirrikus.“ Ka see jutlus on tunnistuseks, kui elawalt Eesti talurahwa wabastamisest osa wõeti.

Siis kirjutasiwad weel waimulikka raamatuid K. M. Henning, Ehrenberg, Andressohn, Torma õp. Aswerus, Tarwastu õp. Moritz, Otepää õp. Hehn, Noarootsi õp. Lithander ja teised. Ka