Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/270

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

262

tõstetakse: teda õpitakse ju ka meie suurkooli pääl ja on ju lektorid Eesti kui ka Läti keele jaoks; aga asjalugu näitab, et seda wiisi, kuda siia maale neid keeli õpiti, ial sihile (keele täielise tundmisele) ei jõuta ehk aga wäga hilja, kui 10 ehk rohkem aastaid asjata on mööda läinud. Kas ei oleks seepärast soowitaw, jah ma tahaksin ütelda, hädasti tarwis, et nende keelte õppimisega juba gymnasiumis hakatust tehtakse? Et sääl õpe-asju juba muidugi palju olla, ei saa keegi wastama, kui tulewaste riigikodanikkude tubliduse pääle waadatakse. Ka ’pole minu mõte, et teiste tululikkude asjade tundisid palju wähendataks, aga et Eesti ja Läti keel ka tululik on, siis wõiks neile küll wähemalt 2 tundi nädalis kinkida ja arwata teises klassis sellega hakatust teha. Kui aega on nädalis 2 tundi laulda (ma ei taha siin mitte halwasti laulust kõneleda), 2 tundi joonistada, 2 tundi Inglise keelt õppida, siis on ka aega 2 tundi Läti wõi Eesti keelt õppida. Esimene ja teine klass wõiksiwad siis koos olla. Tarwilikka raamatuid on juba osalt, ja mitu on weel oodata meie auustatud Eesti kirjanduse edendaja praosti hra Masingi poolt. Kõige wähemalt on ometi Eesti piibel saadawal. Riia ja Miitawi gymnasiumis saaks siis Läti, Tartu ja Tallinna gymnasiumis Eesti keelt õpetatama. Et aga ikka weel inimesi on, kes sugugi aru ei saa, mikspärast tarwis on iseäranis hoolsasti Eesti ja Läti keelt õppida, seepärast tahan ainult paari sõnaga mõlemate keelte tähendust meie gubermangude kohta tähendada.

1. Lätlased ja eestlased saawad ikka weel mitmetest sakslastest põlatud. See põlgtus kaoks ära, ja lugupidamine astuks asemele, kui nende waimurikast ja wägewat keelt osataks ja tuntaks.

2. Rahwa laps, kes siin ehk sääl gymnasiumis istuks (ja wissisti saab neid siin ikka rohkem oma aset ja haridust leidma), õpiks ise oma keelt auustama ja tema seadusi tundma. Mul oleks selleks palju näitusi, et rahwa pojad oma emakeelt üsna Saksa keele järele painutasiwad ja teda seepärast üsna wiletsalt kirjutasiwad.

3. Edespidistel kohtunikkudel poleks enam waja seda teistest