Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/272

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

264

ilmuda wõiks. Soow on aga soowiks jäänud.

„Rosenplänteri enese sulest on nimetatud ajalehes wähe Eesti keeli kirjutatud tükkisid, ainult mõned jutluse kawad, üks kolmekuninga püha jutlus, millele koolipoiss Aabram eeskõne kirjutanud, pääle selle soldati- ja ameti wande-ümberpanekud ja wallakohtu-protokollide proowid.

„Rosenplänteri ajaleht „Beiträge“ on selle poolest tähtis ja üli tulus, et temale kõik selleaegsed kuulsad kirjamehed ja Eesti keele uurijad kaastöölisteks heitsiwad. Esmalt oli neid ainult kolm, parast aga umbes 30. Kõige esimene awitaja oli Dr. J. W. L. v. Luce… Kaastöölistest nimetame weel: õpetaja Frey Pühast, Bochmann Audrust, Everth Kodawerest, Knüpffer Kadrinast, Berg Hallistest, A. W. Hupel, endine Põltsamaa õpetaja, Oldekop Põlwast ja O. W. Masing Äksist. Wiimsele oli Rosenplänteril wäga palju tänu wõlgu, sest Masing oli kui tubli eestlane alati oma nõuu- ja jõuuga abiks. Rosenplänter wahetas temaga palju kirjasid ja küsis tema kui wanema sõbra käest alati nõuu. Kui Masingi „Näddala leht“ 2 aastat Pärnus trükiti, aitas Rosenplänter seda wälja anda. — Ka Soomemaal oli Rosenplänteril kaastöölisi, kes Soome asjust kirjutasiwad, nagu Arwidson ja Gottlund.

„Aastal 1814 kuulutas Rosenplänter, et ta üht uut ajalehte nimega „Livländisches Magazin“ wälja tahta anda, kus meie maa elust ja olust, nimelt aga Wene kirjandusest pidi kõneldama. Juba oli selle tarwis mitu tükki kirjutatud, aga ajaleht jäi lugejate puuduse pärast ilmumata. Niisamuti jäi teaduslik raamat „Die Sprache der Ehsten“ (Eestlaste keel) wälja tulemata.

„Rosenplanteri järele jäänud käsikirjad saawad suuremalt osalt Tartu Õpetatud Eesti seltsi raamatukogus ülewal hoitud. Sääl leiame pääle 100 tihedalt kirjutatud poognat «Bibliotheca Esthonica[1] kus kõigi Eesti keeles ilmunud ja Eesti

  1. Praegu Tartu universiteedi raamatukogus. Toim.