Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/278

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

270

ning neil on pügalad sees; pranspalgil on ka pügal sees, ning pügalatega pandakse paarid pranspalkide sisse kinni. Neid paariotsad, mis pranspalkidest madalamasse käiwad, hüütakse paaripersseks. Paaride küljes on kaks ehk kolm lõhutud ning äratahutud puud, ning neid hüütakse penniks. Otsade päält käiwad üksikud paarid suurte paaride külge, ning nende nimi on kelbapaarid. Suurtel ning kelba-paaridel on kõigil pulgad sees, ja pulkade pääl on roikad, ning need roikad saawad roowi roigasteks hüütud. Roigaste pääl on siis õlgedest katus. Kelba-paaride päält otsade juurest on natuke lahti, ehk sääl on üks pisukene auk, kust suits wälja läheb, ning seda hüütakse katuse hungaks. Katuse päält serw hüütakse katuse harjaks. Alt serw, see on nimega katuse räästas.

„Toal on kolm ust; üks läheb kambri, teine rehe-alla, kolmas toa ette. See uks, mis toa ette läheb, on kõige suurem, ning selle nimi on toa-uks; mis kambri läheb, on kambri wahelt uks; mis rehe-alla läheb, see on rehealuse waheuks.

„Rehealusel on kaks wärawat, kus tuulatakse, teine eestwäraw ja teine tagawäraw. See wäraw, mis toa ukse pool küljes on, see on eestwäraw; see mis toa taguse pool on, see on tagawäraw. Toa eest läheb üks wäheldane wäraw rehe-alla, ning selle nimi on rehe-aluse jalgwäraw. Kambril käib ka üks uks toa ette, ning teine käib taha-kambri, mis ahju persse taga on.

„Toas on lõsnad kümne ehk üheteistkümne korra wahele raiutud, ning lõsnade pääl on parred, kus pääl rehi suwel kuiwab ja talisel ajal ree-jalased ning muud puud ja lauad kõik kuiwatatakse, mis elumajas tarwis läheb.

„Ahju kohas on õrred, mis jämedamad on kui parred, kus pääl peeru-lõmmud saawad kuiwatatud. Õrtel on teised otsad ristpalgi ja lae wahel, ja teised otsad on wastu seina ning kannawad ees-lõsna pääl.

Ahi on kambri pool küljes, ning taga seinas. Ta suu on wastu eest-seina, kus sees toa uks on. Ahju suu all on kolde,