Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/280

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

272

talwel ei saa kahju teha. Suwe ajal on koer karjase seltsiks karjas, et ta ka hundi üle walitseb. — Kass on ka igal talupojal, kes hoonete ümbert rotid ära sunnib, et need kahju ei tee. — Igal talupojal on tükki kaks ehk kolm hobust ja kõige wähemalt üks paar härgi ning kaks ehk kolm lehma, kaks wana siga ning mõned põrssad. Lambaid on igal talupojal paar kümmekonda, ehk nii palju, kui keegi jõuab ülespidada, sest ilma lammasteta ei wõi ta koguni mitte elada. Kitsesid ning hanisid on ka mõnel talupojal üksgi paar. Aga eeslid, kalkunid, pardid ja tuid ei saa mitte siin küljes talupoegade juures peetud.“

Eesti talupoja majariistad. Igal talupojal on kõige wähemalt ikka üks kuus ehk seitse kirwest, millega ta pea igapäew tööd teeb. Suwe aegu on temal põllu harimiseks kolm ehk neli hääd atra tarwis, ja niisama palju ka äkkeid. Wankrid on tal ka kolm ehk neli tükki, millega ta suwe aegu wilja, sõnnikut ning kõik muud elumaja asjad weab ning ka igale poole wälja läheb, kus tarwis on. Talwise widamise ning teekäimise tarwis on tal kümme ehk kaksteistkümmend rege; ja sõidu tarwis kaks saani ning kaks kreslad. Suwel ning talwel, alati on tal küll üks kümmekond ehk weel rohkem köisi tarwis, millega ta kõik oma koormad wõib kinni köita. Kahed ehk kolmed hobuse-rangid ning loogad ja waljad, päitsed ning ohjad on talupojal, millega ta oma hobuse wõib rakkesse panna, kui ta kusagile läheb.“

Eesti talupoja elukombed. Kes üks hää ning lahke peremees on, see õpetab ning räägib iga töö hakatuses oma perele kõik kätte, mis keegi peab tegema. Laupäew õhtu laseb ta oma pere waremini õhtule, kui muud õhtud. Kel kodumail töö on, need jätawad pärast lõunat nõnda poole õhtu aegu oma tööd seisma ja hakkawad endid pühapäewa wastu walmistama, wihtlewad endid ja pesewad oma pääd puhtaks ja panewad walged särgid ning puhtad riided selga. Perenaene, wõi ka muud naesterahwad, kes majas on, pühiwad