21
kirjutatud „weliet = wennad, seszaret = õed, heimlane = sugulane, heimudt = suguselts, lähemene = ligimene, naeszpoel = naene, morssia = pruut, hebbo = häbbi, soeth = hundid, luhlieckmeszest = luuliikmed, päiwlick = päike, päilik, is = ei, parehelles = praegu, sen = ses, perrä = pärast“ jne. Ka Soome keele sõnadega sugulasi sõnu leiame rohkem kui nüüdses Eesti keeles, nagu „imetabbane, echte, sogge“ jne. Sõna „sogge,“ Soome keeli „sokea“ tähendas ihu poolest pimedat kuna „sõgge“ nüüdses Eesti keeles waimu poolest pimedat märgib.
Georg Mülleri jutlustest trükime ühe koha ära. See käib nii:
„Sesinatze Jütluße siddes, taha mina löhitelt iüttelda, sest Orsakist,1 Minckprast mina sesinatze Laulo, Kuy kaas eddespeiti (Laßeb Jumal meidt ellada) needt toysed Lauluth, taha henneße ette wotta.
Gott verleihe uns die gnade des H: Geistes etc:2
See eßimene Ohrsack A. R.3 minckprast mina sensinatze Laulo, ninck needt toised Laulut heneße ette tahan wotta, on se: Eßimelt, eth keick ned Laulut, mea meye syn meddy Maa, Saxa ninck Rothze Kelell laulame, Jumala Sanast ninck Kiriast omat4 woetuth. Et nüith küll nedsamat Laulut neist Inimeßest omat techtuth ninck lauletuth, syß eb pidda meye nedsamat palia Inimeste Sanade eddest mitte piddama. Muito meye pidame taedtma, eth Jumal Pöha W:5 iße se eike Meister on olnuth, ke ned Sanat nente Inimeste Kelede paele [omat] on kiriutanuth, ninck ned Inimeßet taema Armu kaas walgkustanuth, ke nedsamat Laulut omat Laulnuth, ninck sen Pöha Risti Kircko siße seadnuth, eth nedsamat Laulut weel taenakitpeiwa meddy Kircko ninck Mayade siddes sawat lauletuth. Kudt mina kaas, annab Jumal terwet, igka Jütluße siddes tahan neutada,6 kuß paikas vx7 igka Laull Jumala Sana siddes kiriututh seisab.
Syn kulet teye A. R. sest Eßimeße Ohrsakist, minckprast8 mina nüjth eddespeity needt Laulut heneße ette wotta, Moistket semprast, eth ued Laulut Jumala Kiria siddes seiswat kinnituth, ninck Jumala Sanast woetuth, semprast9 eb taha mina hend
